- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−0,02%38 482,03
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−0,02%38 482,03
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti huvides on palju tugevaid elektritootjaid
Elering ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing eelistaks hajustootmist ja elektri tootmiseks kasutatavate energiaallikate paljusust.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Elering peab regionaalse elektrisüsteemi ja elektrituru arendamisel oluliseks koostööd kõigi elektrituru osalistega ning nende ühetaolist käsitlemist. "Peame teadlikult tõstma kontakte teiste elektrituruosalistega Eesti Energia kõrval. Täna on elektrimajandus Eestis liiga põlevkivi ja Eesti Energia nägu. Kahtlemata on meie huvi, et Eestis oleks rohkem tugevaid tootjaid ja põlevkivi kõrval kasutaksime enam erinevaid energiaallikaid. Selle saavutame süsteemi - ja turu suurendamisega. Töötame täna selle nimel, et hiljemalt 2014 toimiks erinevate kauplemisvõimalustega Põhja-Balti ühtne elektriturg," ütles Veskimägi.
Kohtumisel arutati ka uue Võrgueeskirja mõju energiatootjatele. Eile Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Võrgueeskirja muudatused lihtsustavad oluliselt liitumistingimusi väikese võimsusega koostootmisseadmete ühendamiseks elektrivõrguga. On väga oluline, et väikekoostootjad ei pea elektrivõrguga liitumisel konkureerima võrgu läbilaskevõimele teiste tootjatega ja nende liitumistasu ei hõlma teistest varem esitatud liitumistaotlustest lähtuvaid võrgutugevdamise kulusid.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et väikekoostootjad saavad võrguga nüüdsest liituda tänast hetke kulu arvestades, suuremate liitumisega kaasnev kulu arvestab aga kogu võrguarenduseks vajalikke kulusid, mis kõikide liituda soovivate elektrijaamade võrku ühendamisega kaasneb. Samuti vähendab uutele liitujatele liitumistasu ka Võrgueeskirja muudatus, millega võimaldatakse liitumisleping lõpetada nende liitujatega, kes kolme aasta jooksul pole oma seadet võrguga ühendanud – nii vabaneb elektrivõrgu võimsus, mida nende tooreste projektide kasuks kinni on hoitud.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juht Tiit Rahkema tõi kohtumisel välja vajaduse saada kiiresti selgust biomassist elektrienergia tootmise toetuse maksmise tingimiste osas. 1. juulist 2010 muutus Elektrituruseadus, mille kohaselt saab biomassist toodetud elektrienergia toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil.
Elering ja EJKÜ arutasid ka tuuleenergiaga seotud küsimusi. Eleringi poolt tellitud uuringu "Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused” tulemustest ilmnes, et lähtuvalt elektrituru edukast arengust ning koostöös Soome põhivõrguettevõttega Fingrid rajatava EstLink 2 töösse andmisest, on võimalik loobuda reservgeneraatori ehitamise nõudest tuuleparkidele. Sellest on võimalik loobuda juhul, kui elektriturul osalevad kõik tootmisseaded sh ka koostootmisjaamad ning vajadusel on võimalik tuuleenergia tootmist piirata.
Kohtumisel tõdeti, et kui Eleringile on seadusega pandud ülesanne hinnata tootmisseadmete võrku lülitamise tehnilisi piiranguid, siis seoses tuuleenergia laialdasema kasutuselevõtuga tuleb kindlasti tõsiselt hinnata tuuleenergia laialdasema kasutuselevõtu sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid – nii mõju elektrihinnale, majanduse konkurentsivõimele kui traditsiooniliste elektrijaamade töös hoidmise tasuvusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele