Sirje Rank • 14. juuli 2010 kell 5:57

Ansip: pole põhjust väita, et nii nad kärpisidki meie majanduse

Peaminister Ansipi näos ei liigahta ükski lihas, kui keset intervjuud  saabub uudis, et Brüsselis on Euroopa Liidu rahandusministrid krooni ja euro vahetuskursi pöördumatult lukku löönud.

„Mingit teist võimalust ei olnudki. See ei ole väga suur uudis. Kena muidugi,“ jääb Ansip ametlikuks.

Alles pärast intervjuud, kui esimesed SMSid õnnitlustega loetud, ei varja peaminister enam head meelt ja kiidab, et kannatab välja ka roosade prillidega tulnukaks nimetamise. Peaasi, et vajalikud otsused tehtud saavad.

Intervjuu peaminister Andrus Ansipiga

• Omal ajal ütlesite, et Eesti ei hakka euro jaoks ekstra pingutama – tagasi vaadates pingutasime rohkem kui ekstra, millest Teie seisukoht muutus?

Me ei pingutanud rohkem kui ekstra. See, mis me tegime, seda oleksime pidanud tegema niikuinii. Räägime 2007. aastast . Kui Leedu ei mahtunud 0,1 protsendipunktiga inflatsioonikriteeriumi alla – tuleb öelda - ei vedanud. Eesti puhul arvestasime samuti ühekordseid kunstlikke meetmeid ja võimalikku mõju – toiduainete käibemaksu alandamist, elektri hinna alandamist - ei olnud abi ühest ega teisest– kahte protsendipunkti, mida me siis ei täitnud, polnud võimalik millegagi sisustada. See pidanuks olema midagi väga katastroofi esile kutsuvat, mis oleks 2006. a võinud Eesti viia eurotsooni. Fikseeritud kursiga riikides oli see majandusbuumi aegadel võimatu.

• Euroalal võib Eesti probleemiks saada inflatsioon, kas me praegu ikka täidame veel kriteeriumi?

Muidugi. Maastrichti inflatsioonikriteeriumi tegijate hulka kuuluvad praegu Läti, Eesti ja Portugal. Oleme kriteeriumi tegijad ja selle täitmine ei tohiks meile 2-3 aasta jooksul probleemiks olla. Pikemas perspektiivis, jah, vaesemates liikmesriikides, kes püüdelevad rikkamate hulka, jääb inflatsiooni määr pisut kõrgemaks – kui ühe protsendipunkti võrra, on see hea saavutus.

Kindlasti pole ma nõus sellega, et inflatsioon on põhjustatud eurost. Mulle ei meeldi, et kõiki nähtusi ühiskonnas püütakse seletada euroga.10%-ne inflatsioon Eestis ei olnud põhjustatud eurost. Uut sellist hindade galopeerimist pole näha. Kriis on igal pool. Ka sellist palgarallit nagu 2006., 2007. ja 2008. aastal pole lähemal ajal ette näha.

• Võtame Slovakkialt euroala vaeseima riigi tiitli – kas vaidlustame sarnaselt ka euroala abipakettides osalemise?

Staatus vastab tõele, kuid see ei saa mõjutada meie poliitilisi otsuseid. Oleme otsustanud abistada ka Lätit. Sama moodi oleme valmis abistama teisi partnereid. Ei tea kunagi, millal me ükskord ise oleme olukorras, kus meil endal on abi vaja. Isegi Rootsi osaleb Kreeka abistamises, ehkki Rootsi euroala riik ei ole.

• Euro ei ole lõpetatud projekt – kuidas saada edaspidi valijate toetus reformidele, kui eurosse pääsemine enam ei mobiliseeri?

Riigi rahandus peab olema korras. Euro pole üks ja ainus eesmärk. Pensionireformi mõju hakkab avalduma alles 2015. aastal ja täielikult 2026. a – Eesti liitumine eruoga pole siin argument seda reformi kavandades. Iga vastutustundlik valitsus ja parlament peavad selle otsuse langetama.

Ma ei nõustu nendega, kes arvavad, et rahvas ei hinda konservatiivset eelarvepoliitikat. Et rahvale on vaja lennukilt raha külvata. Eesti rahvas on mõistnud, miks avaliku sektori kulutuste kärped, struktuursed reformid ja maksutõusud on rahvale ja riigile vajalikud. Ja ma olen Eesti rahvale selle eest tänulik.Eesti rahvas pole erand, kinnitavad Eurobaromeetri uuringud. Samas mitte kõik poliitikud ei usu statistikat ja usuvad pimesi, et võlgu võetud vahenditega on võimalik pälvida valijate toetust.

• Mis Te arvate, kas euro tulek kasvatab või kahandab Teie populaarsust?

Kui ma iga päev mõtleksin oma populaarsusele, siis riigi jaoks häid otsuseid ei saaks. Ma olen veendunud, et kui peetakse silmas riigi huve, siis valijad neid poliitikuid ka toetavad. Populistlikud ühe päeva kampaaniad hävitavad poliitikute usaldusväärsust. Arvamusküsitlustes ületab valitsuserakondade toetus praegu märgatavalt toetust opositsioonile.

Ka valusaid otsuseid tuleb teha nii, et rahvas mõistab, miks selliste otsuste langetamine on vajalik. Muidu pole tagasivalimistest mõtet unistada..• Kas Teil tekkis kahtlusi, et euro jääb 2011. a siiski tulemata?

Kriteeriumide täitmise osas kartust polnud. Tavalistele inimestele ja ettevõtjatele on korras riigi rahandus odavam, kui lodeva suure defitsiidiga riigi rahandus. Kui defitsiit läheb suureks, peavad eraisikud ja ettevõtjad maksma märksa kõrgemat intressi. Korras rahandus on analüütikute hinnangul intressimääradelt Eesti ettevõtjatele ja eraisikutele säästnud 3 miljardit krooni.

Eks muidugi tõrked tekkisid, seetõttu ka sotsid koalitsioonist lahkusid. Teoreetiliselt oli võimalus, et vähemusvalitsus ei tule toime. Meil polnud aga mõtet protsessi peatada. Olen tänulik, et vähemusvalitsus sai riigikogust piisava toetuse ja saime otsused suurema tülita langetatud.Nüüd kärbivad Euroopas praktiliselt kõik riigid kulutusi. Meie riigi reaktsioon oli kiire kohene ja kohane. Igasugused edasilükatud probleemide lahendused kujunevad lõppkokkuvõttes valulikumaks kui kiire reaktsioon.Mullu parandasime eelarve tasakaalu positsiooni 19 miljardi krooni võrra, kuid jooksva aasta tulud pole 91. aastast kunagi eelnenud aasta tuludest väiksemad olnud. Ja ainult  2009 oli erand, mil kulud olid väiksemad kui eelnenud aasta kulud. Ja sedagi vaid 2,8 miljardi krooni võrra. Leidsime muid tulusid asemele – ELi vahendite kasutamine on kasvanud 5,5 miljardilt aastas tänavu 14 miljardile kroonile, vara on müüdud, dividende võetud, makse tõstetud – see võimaldas kulud ka kõige sügavama kriisi ajal hoida peaaegu kriisieelsel tasemel. Kui keegi räägib, et valitsus kärpis tugevalt töökohti, siis nad eksivad. Kokku oli kärbe 2,8 miljardit krooni. Pole põhjust väita, et nii nad kärpisidki meie majanduse ära. Ei kärpinud.

(tuleb uudis Brüsselist)

• Kuidas kommenteerite?

Ootuspärane. Tegelikult on kursi määramine alati olnud tehniline küsimus. Need on vaid meie siseriiklikud diskussioonid. Ilmselt on hapukurgi hooaeg, pole muust rääkida. Eesti krooni kurss on püsinud muutmatuna 18 aastat ja pole mingit poliitilist ega majanduslikku põhjendust selle kursi muutmiseks.

• On see hea kurss ka Eesti majandusele?

Jah. Kui üritada ekspordisektori konkurentsivõimet devalveerimise läbi kasvatada, siis see üritus on määratud luhtumisele. Kasvatame riigis hoopis tohutult probleeme – paneksime paljud eraisikud, kes on korteri ostmiseks laenu võtnud, raskustesse. See pole teema olnud.

• Mis on Teie jaoks veenvaim argument euro poolt?

Neid on kolm - euro muudab Eesti otsestele välisinvesteeringutele atraktiivsemaks, soodustab kaubandust ja annab kindlustunde inimestele, kes laenasid raha, et soetada elamispind.

Me ei tea, palju jäi investeeringud tulemata seetõttu, et levisid kuulujutud võimalikust devalveerimisest.

• Euro on kriisis – kuidas nii kirev liit püsida suudab?

Probleemid on olemas ja lahendatavad. Olen kindel, et eurol saab olema suurepärane tulevik. Tuleb aru saada, et usaldus ja usalduse kõigutamine on kellegi huvides. Ja rahatööstus juba on selline, mis stabiilsusest ei võida. Mida suurem ebastabiilsus, seda suuremad on kellegi marginaalid.

• Millal jõuab Eesti keskmine palk eurodes Soomele järele?

Käärid on suured, aga ühtlustamine toimub. Kui vaadata majanduste arenguid 10 aasta jooksul, võttes arvesse ka kriisi, on tulemused Eesti kasuks. Meie SKP võrrelduna 2000 aastaga oli selle aasta i kv ca 142%, Soomes Rootsis 115-116%.

Alustasime madalamalt, meil on pikk tee minna, et järele jõuda, kuid arengu tempod on olnud paremad. Nii peamegi jätkama. Minekuga kaasnevad aga ka kõrvalnähtused, mis meile ei meeldi. Mida kiirem palgataseme ühtlustamine, seda suurem inflatsiooniline surve. Tempoga peab ettevaatlik olema. Võib-olla vahepeal läksimegi liialt hoogu.

• Ma ei küsi, mida saab euro teha Eesti heaks, vaid mida saab Eesti teha euro heaks?

Anname omalt poolt konservatiivse suhtumise. Euroopa Liidus on praegu vaid kolm riiki, kes täidavad kõiki euroala kriteeriume - Rootsi, Eesti, Luksemburg. Teiste suhtes on algatatud ülemäärase defitsiidi menetlus.

Loosunglikult võib ju öelda, et võtame hääleõiguse neilt riikidelt ära, kes kriteeriume ei täida. Kes siis hääletama jäävad – meie Rootsiga või? Või jätame riigid ilma ELi fondidest tulevatest vahenditest - kas siis Luksemburg, Rootsi ja Eesti võtavad kõik või?Kui praegu räägitakse majanduspoliitikate ühtlustamisest, siis see on kindlasti Eesti huvides ja  kooskõlas Eesti senise käitumisega. Me ei taha aga minna kedagi õpetama. Meil on puudusi küllalt.

• Kas ka Eesti peaks eelarvedistsipliini seadustes tugevamalt ankurdama?

Kõike ei pea seadusega reguleerima. Ka kriisis pole Eesti defitsiit ületanud 3%. Eesti rahva jaoks on konservatiivne eelarvepoliitika kõige loomulikum, mis toimib niikuinii.

• Millist lobitööd tuli Teil Euroopas teha?

Olen suhteliselt järjekindel olnud ja alustasin nende juttudega kohe. Nende viie aasta jooksul, mis ma olen peaminister olnud, on mõne kolleegi puhul juba küsimus tekkinud, et kuule, sa räägid seda juba õige mitmendat korda – mis teil seal õige viga on. Asi on selge, ma toetan. Aga kui sa juba nii mitmendat korda räägid, siis peab ju midagi olema, mida sa seal kardinate taga varjad.

Üldiselt on kolleegidele see info olnud huvitav. Ma ei nimetaks seda lobitööks, vaid vastastikku kasulikuks arvamuste vahetuseks.Ja seda deklareerisime kohe alguses, et me ei küsi mingeid erandeid. Kui kriis lahvatas, siis mõjuka eurotsooni liikmesriigi president propageeris, et ELi liikmesriigid peaksid kõik koheselt liituma eurotsooniga ja kriteeriumide täitmine tuleks unustada, sest maailm on muutnud ja olud teised – vanad nõudmised pole enam kohased. See võinuks meile meeldida – kuid olime ka siis konservatiivse lähenemise poolt. Kokku lepitud reeglitest peab kinni pidama. Niisamuti lootsime ise, et keegi ei hakka neid poole protsessi pealt ka muutma.Olen veendunud, et kõik mis otsustasime, oleks tulnud otsustada niikuinii. Ei maksa valusaid otsuseid siduda vaid euro eesmärgiga. Euro oli ja on selgelt boonus, mida me saame oma korras riigi rahanduse eest.

• Kas Teil on kroonist kahju ka?

Muidugi on. Ilus raha ju. Aga ilu patta ei pane – välismaal nad sunnikud ei usu seda ilusat raha.

 

Hetkel kuum