Säälik: tarbimise kasvu võib oodata alles aasta lõpus

Sisenõudluse osas võib täheldada tarbimisjulguse mõningast taastumist endiselt kahanevate sissetulekute taustal, kuid tarbimise kasvu võib oodata alles aasta lõpus. Investeeringud peaksid ettevõtete ja avaliku sektori toel  pärast esimese kvartalis jätkunud sügavat langust hakkama taas kosuma. Elanike nõudlus uue kinnisvara järele aga taastub finantseerimispiirangute tõttu ilmselt aeglaselt.

Rahandusministeeriumi ootustest positiivsem areng võib olla seotud nende sektoritega, mille arengut on raske kiirstatistika alusel hinnata, näiteks hulgikaubandus, laomajandus ja autotransport, mille lisandväärtuse kasvule pöördumine on seotud tootmise taastumise ning kaubanduse ja ehitustegevuse elavnemisega seotud tooraine ja kaupade varude suurenemisega. Finantsvahenduse majandustulemused on majanduslanguse ajal olnud head, laenukahjumid on jäänud oodatust väiksemaks ning põhitegevusest teenitakse korralikku kasumit.

Majandusaktiivsuse suurenemist on oodata ka kolmandas kvartalis. Ekspordi ja tööstussektori kasv püsib kiire, kuid sisenõudlus peaks ka kosuma hakkama ning andma majanduskasvule positiivse panuse. Oma osa majanduskasvu taastumisele annab ka euro kasutuselevõtmise otsusest tulenev positiivne mõju, mis hoogustab väliskaubandust ning annab juurde tarbimis- ja investeerimiskindlust.

Statistikaameti avaldatud teise kvartali majanduskasv põhineb uuel korrigeeritud aegreal, mis täies mahus avaldatakse koos SKP detailse jaotusega 8. septembril. Rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi augusti lõpus.