Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank: eksportijail peagi vaja lisainvesteeringuid
Senise tootmismahtude kasvu jätkumisel tekib eksportivatel ettevõtetel peatselt vajadus täiendavateks investeeringuteks, et toime tulla kasvava nõudlusega, ütles Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Majandusaktiivsus taastub tema sõnul jätkuvalt, eeskätt ekspordisektoris. "Teises kvartalis osutus kaupade eksport jooksevhindades mullusest ligi neljandiku võrra kõrgemaks. Eesti ettevõtete osalemist Põhjamaadega samas tarneahelas soodustavad suutlikkus toime tulla kiirete muutustega ning konkurentsivõimelised tööjõukulud," rääkis Luikmel.
"Tootmisressursside rakendatuse tase tööstuses on järjekindlalt kasvanud ning ulatub juba 70 protsendini. Senise tootmismahtude kasvu jätkumisel tekib eksportivatel ettevõtetel peatselt vajadus täiendavateks investeeringuteks, et toime tulla kasvava nõudlusega," märkis ta.
Samas on sisenõudlus keskpanga tetael endiselt nõrk ning tööstustoodangu müük siseturule on jätkuvalt languses. "Kuigi tööpuudus teises kvartalis tõenäoliselt vähenes, on tarbijate sissetulekud mullusega võrreldes tagasihoidlikumad. Teatud määral piirab tarbimist ka asjaolu, et hinnatase on kahanenud vähem kui elanikkonna palgatase," kinnitas Luikmel.
Ka investeerimisaktiivsus on tema sõnul endiselt madal. "Suuremal osal ettevõtetest on jätkuvalt alakasutatud tootmisressursse, mistõttu puudub kiire vajadus investeeringuteks," selgitas ökonomist.
Maailmamajanduse taastumine aasta esimesel poolel oli Eesti Panga teatel osaliselt tingitud ühekordse mõjuga teguritest. "Mitmes riigis kriisi tingimustes rakendatud eelarvepoliitilised meetmed on ajutise mõjuga ning pole selge, kui püsiv on sisenõudluse taastumine. Esimesel poolaastal soodustas majandusaktiivsuse tõusu ühekordselt ka laovarude taastamine," rääkis Luikmel.
Tema sõnul on majanduse taastumine seni toimunud ekspordisektori toel. "Edasise majanduskasvu seisukohalt on ka Eesti puhul järjest olulisem, mil määral kompenseerib sisenõudluse taastumine välisnõudluse kasvu aeglustumist," kinnitas Luikmel.
Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 2010. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 3,5 protsenti. Käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas kogutoodang sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult kaks protsenti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.