Ligi: põletavat põhjust muudatusteks polnud

Täna valitsuses heaks kiidetud finantsinspektsiooni ja pankade tegevust puudutava seaduseelnõu järele põletavat vajadust polnud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

"Praegu tegeldakse kogu maailmas finantskriisi õppetundidega. Siin on samuti ühega tegemist, põletavat põhjust nende muudatuste järele muidugi ei ole, aga instrumente finantskriisiga tegelemiseks süsteemi usaldusväärsuse suurendamiseks tuli juurde luua," kommenteeris ta istungi järel finantsinspektsiooni seadust, krediidiasutuste seadust ja tagatisfondi seadust muutvat eelnõud.

Muudatuste eesmärgiks on muuta  finantsjärelevalve teostamist kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks, seisab valitsuse istungi kommenteeritud päevakorras.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse krediidiasutuste aktsiate sundvõõrandamine riigi poolt. Menetluse algatamise vajadusest annab põhimõttelisest tunnistust see, kui finantsinspektsiooni põhistatud hinnangul on tegemist olulise krediidiasutusega, kellega tavapärase järelevalvemenetluse käigus ei ole võimalik jätkusuutlikus arengus kokkuleppele jõuda ja krediidiasutus ei täida seaduses ettenähtud tingimusi.

Pankade ülevõtmise praktilist vajadust Eestis Ligi kinnitusel pole. "Käime siin sünkroonis Rootsiga, kelle pangad meie turul domineerivad ja loome nendega sarnaseid mehhanisme. Rootsil on ka head kogemused 1990ndate finantskriisist ja teavad, kuidas pankade ülevõtmine on olnud hädavajalik," rääkis ta. "Üldiselt arvatakse, et lisakapitali panek panka on odavam, kui nende minnalaskmine, lisas Ligi.

Sundvõõrandamise algatajaks on eelnõu kohaselt rahandusministeerium, kes tugineb üldjuhul finantsinspektsiooni poolt esitatud tõenditele, millest tulenevalt on sundvõõrandamise algatamine vältimatult vajalik. Otsuse krediidiasutuse aktsiate sundvõõrandamiseks õiglase hüvitise eest teeb valitsus.

Eelnõu kohaselt suurendatakse hoiuste hüvitamise piirmäära 50 000 eurolt 100 000 euroni ning lühendatakse hüvitiste väljamaksmise perioodi kolmelt kuult 20 tööpäevani.

Muudatused tulenevad nn hoiuste tagamise direktiivist, millega tõsteti hoiuste hüvitamise piirmäära alates 9. oktoobrist 2008. aastal 20 000 eurolt 50 000 euroni. Direktiivi kohaselt on hoiuste hüvitamise maksimaalne määr 100 000 eurot. Muudatus on vajalik selleks, et säilitada hoiustajate usaldus ja saavutada finantsturgude suurem stabiilsus.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse ka krediidiasutuste jagunemine, mis hetkel on keelatud. Jagunemine võib olla osaks krediidiasutuse tervendamiskavast, mis võib osutuda vajalikuks, kui pangast on näiteks tervendamise eesmärgil vaja eraldada varasid või kohustusi. Jagunemise võimaldamine annab täiendava paindlikkuse tulemaks toime probleemse panga varade või kohustuste jagamisega erinevate üksuste vahel, sh krediidiasutuse aktsionäride ringi muutmiseks.