Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muuga CT: kes liitub miljardiprojektiga?

    Küsimustele vastab Muuga sadamas tegutseva Muuga CT juhatuse esimees Sergei Artjomov.
    Juulis käis meediast läbi uudis uue konteinerterminali ehitamisest Muuga sadamasse. Kas see tähendab, et Teil tekkis konkurent?
    Ei. See on ekslik info, kuna lõpetati kõigest konteinerterminali laienduse baasinfrastruktuuri ehitamine. Praegusel ajal kujutab ala endast suurt tühja platsi, mis ei kanna isegi inimest, rääkimata juba konteineritest või neid töötlevast tehnikast.
    Objekti lõpetamiseks tuleb teha sellele 27hektarisele alale umbes meetri paksune padi, katta see UNI-kividega, ehitada välja superstruktuur, eelkõige autoväravad, soetada laadimistehnika jne. Lisaks miljardile kroonile, mis Tallinna Sadam konteinerterminali laiendamisse investeeris, peab operaatoril olema võimalus investeerida sama suur summa.
    Kas Teie arvates Tallinna Sadamal, kes investeerib infrastruktuuri loomisesse nii suuri summasid, on juba silmapiiril mingeid potentsiaalseid investoreid-operaatoreid?
    Ka mina tahaks seda teada. Vaevalt kiidaks sadama nõukogu ja üldkoosolek heaks nii suurt investeeringut, tuginedes ainult kohalike ekspertide ja spetsialistide arvamusele. Kui arutada loogiliselt, siis selliseks investeeringuks peab olema sõlmitud leping tulevase operaatoriga.
    Oleme põhjendatult arvanud, et selline leping sõlmitakse meie terminaliga.
    Tallinna Sadama kommertsdirektori sõnul on käimas läbirääkimised mitme potentsiaalse operaatoriga, kuid kellega konkreetselt ning mille üle, jääb saladuseks.
    Muide, kui on kuulutatud riigihange ehitamiseks ja antud maa-ala opereerimiseks, siis peaksid olema hankedokumendid, hanketähtajad. Midagi sellist aga ei ole.
    Ehk peitub asi sadama uue maa atraktiivsuses?
    Arvan, et jah. Uue operaatori otsimine ainult konteinerterminali vastloodud alale ei ole ei majanduslikult ega strateegiliselt otstarbekas. Et selles veenduda, piisab, kui vaadata uue ala kuju, mis Muuga CT territooriumist eraldatuna kaotab investori jaoks oma väärtuse. See ala ei võimalda konteinerite töötlemistehnika optimaalset kasutamist.
    Kas vastab tõele, et terminali laiendamise projekti töötasid välja Muuga CT spetsialistid ning eeldati ettevõtte arengut sellel uuel territooriumil?
    Jah. Igal ettevõttel peab olema pikaajaline arengustrateegia. Selline strateegia meil on praegugi olemas. Ehituse esimene etapp seisnes spetsialiseeritud konteinerterminali ehituses, milleks ongi praegu Muuga CT. Teise etapina pidanuks olema laienemine vastavalt esitatud äriplaanile, mille alusel Muuga CT ehitushanke võitiski, ja selle lisale - Terminali arenguprogramm 2005.-2015. a.
    Kuna meile lubati, et konteinerterminali võib arendada ka Tallinna Sadamaga sõlmitud koostöölepingu alusel, on meil antud investeeringuteks kõik vahendid olemas.
    Meil on opereerimiseks vajalik kogemus, maine ja sidemed konteinerite tarneahela teiste osapooltega.
    Iga spetsialist kinnitab, et uus territoorium on tegutseva terminali jätk. Just Muuga CT spetsialistid kujundasid dokumentatsiooni peamised parameetrid, mille alusel on koostatud Tallinna Sadama hankedokumendid ja projekteerimisülesanne.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuidas ikkagi rikkaks saada? Miljonärid ise annavad nõu
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.