Erisoodustus või tervis?

Oleme korduvalt algatanud riigikogus eelnõu, et tööandjat ei karistataks erisoodustusmaksuga, kui ta töötajale näiteks hambaravi või tervisekontrolli kinni maksab. Või ravimeid osta aitab. Riigikogu rahanduskomisjon hääletas selle eelnõu samuti mitmendat korda maha, mis veel ei tähenda, et eelnõu üldse menetlusest välja läheks.

Nii ongi - ühtpidi peetakse oluliseks rahva tervist ja kõike muud head, praktikas ei nähta aga puude taga metsa ja kiputakse kõiki tööandjaid juba ette petturiteks pidama. Praegu on nii, et kui ettevõtja on nõus teie hambaraviarvest maksma kinni näiteks 1000 krooni, siis lisaks käibemaksule maksab ta riigile veel ära pea 700 krooni! See ongi see kurikuulus erisoodustusmaks! Teie tervise heaks tehtud kulu on riigi poolt vaadates erisoodustus - pisut absurdne ju. Vastuargumendina on öeldud, et sellise eelnõu seaduseks vormistamise järel hakkavad ettevõtjad kõik kooris palka hambaravis ja ravimites välja maksma. Aga kui usutavana tundub, et inimesed on nõus ainult hambaravi eest täispäevad tööd tegema? Või juba ette osast palgast loobuma - lootuses, et haigeks jäädes on tööandja ehk nõus saamata raha raviks maksma. Midagi tahaks ju hammaste taha ka saada, et hing sees püsiks. Ja küttearve tahab maksmist.

Mitmed ettevõtjad on rääkinud, et nad maksaks tõesti töötaja ravikuludest kas või osagi kinni, aga nad ei pea õigeks, et riik neid selle eest kõrge maksuga karistab.