• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa kardab ida-eurooplasi

    Saksa ametiühingud kardavad, et Ida-Euroopa odav tööjõud tõrjub kõrvale Saksa madalapalgalised.

    Järgmise aasta 1. maist 2011 peavad viimaste EL riikidena avama ka Saksamaa ja Austria oma tööturu uute ELi liikmesriikide kodanikele, tegelikult küll 2004. aastal liitunud riikidele, Bulgaaria ja Rumeenia peavad ootama 2013. aasta lõpuni. "Sakslased ootavad meid avasüli," tsiteerib Spiegel Poola ajalehte Gazeta Wyborcza. „See on võimalus õdedele, põetajatele, inseneridele ja ehitustöölistele, kes meil tööd ei leia,“ kirjutavad poolakad. Paljud Saksa firmad otsivad tõepoolest tikutulega kvalifitseeritud tööjõudu, puudus on inseneridest, õpetajatest ja arstidest ning tööpuudus on sel sügisel viimase 18 aasta väikseim. Samal ajal kardetakse, et tööturule tulev massiline Ida-Euroopa odavtööjõud ajab tasakaalust välja Saksa palgasüsteemi. Ja mitte ainult ametiühingud pole mures. Ka firmad kardavad konkurentsi järsku tõusu.
    Nii kogub Saksamaal toetust üleriigilise alampalga kehtestamine. Saksa Ametiühingute Liidu tööturuekspert Helmut Uder ennustab ajakirjas Spiegel, et tööturu avamist peavad eriti kartma väikese kvalifikatsiooniga töötajad. Uder usub, et halvima suudaks ära hoida ainult üleriigiline alampalga kehtestamine.
    Alampalga poolt hääletasid oma viimasel aastakogunemisel ka Saksa juristid. Nimelt on nn mini-töökohtadel palgad sedavõrd väikesed, et äraelamiseks tuleb töötajaile sotsiaalkassast lisa maksta. Samuti on eluaeg odava palga eest töötanutel hiljem sedavõrd väike pension, et ka nemad on sõltuvad sotsiaalabist.
    Tööandjate esindajad on seni siiski seisukohal, et piisab riikliku alampalga kehtestamisest konkurentsist eriti ohustatud aladel. Saksa poliitika on seni olnud riikliku alampalga vastu, seda kompenseerivad osas majandusharudes kehtestatud tariifilepingud.
    Suurbritannias alampalk aastast 1999
    Riigid, kes avasid oma tööturu kohe kümne uue riigi liitumisel 2004. aastal, nagu näiteks riiklikku alampalka maksvad Iirimaa ja Suurbritannia, on odavtööjõu tulekust ainult võitnud. Uuringud näitavad, et poolakad ja teised idaeurooplased pole võtnud ära töökohti, kuhu oleks muidu palgatud britte. Enamgi veel – ajalehe Financial Times tehtud uurimus näitab, et Ida-Euroopast sisserännanud võõrtööjõud on riigikassa jaoks netotoetajad, samal ajal kui kohalikud on pigem netokulutajad. Küll on aga saamas probleemiks see, et sisserändajad võtavad tööturust üha suurema tüki, kusjuures kohalike tööhõive langeb. See puudutab aga eelkõige väljastpoolt Euroopa Liitu sisserännanuid. Nii on James Cameroni valitsus otsustanud tulevast aastast piirata võõrtööjõu sisserännet 1990. aasta tasemele, mis omakorda on esile kutsunud mitme Briti firma protesti.
    Autor: Katri Soe-Surén
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.