Konkurentide ees annab eelise disainiga tegelemine

Disainiekspert Peter L. Phillips oli hiljaaegu Tallinnas koolitustsüklit läbi viimas ning kirjeldas ka Äripäevale, miks on tootmisettevõtetel kasulik teha koostööd disaineritega ning millist võimalikku kasu see koostöö võiks vähemalt ideaalis anda.

Tööstusdisainerid (ka tootedisainerid) on kõrgelt haritud spetsialistid. Enamik neist inimestest veedab neli kuni kuus aastat ülikoolis disaini õppides.

Need disainerid loovad lisandväärtust, kasutades oma laialdasi teadmisi tootearendusest.

Nad kindlustavad selle, et toode on väärtuslik, ja omistavad tootele tunnused, mis on eduks vajalikud, nad hoolitsevad selle eest, et toote vorm ja funktsioon vastaksid tarbijate ootustele.

Disainerid loovad tugeva konkurentsieelise ka väga keerulistes turutingimustes, võimaldades müüa tooteid hinnaga, mis rõõmustavad tootmisettevõtjat. Ehk siis, disaineri kasutamine toob ettevõttele tulu.

Muidugi pole kõik eelmainitud eelised ainsad - on veel palju muudki. Ja kui nüüd tuua mõni näide, siis disaineri ametit on võimalik võrrelda arsti omaga - ei ole mõtet minna operatsioonile oskamatu kirurgi juurde, kel puuduvad vajalikud teadmised ja haridus - sellest lihtsalt ei sünni midagi head. Sama lugu on tootearenduse ja uute toodete disainimisega. Kui te soovite, et teie ettevõtmisi saadaks edu, siis kaasake disainer.

Suurtel üleilmsetel ettevõtetel ja korporatsioonidel on kõige sagedamini oma in-house-disainiosakonnad ja -disainerid. Vahel võivad nad palgata ka väliseid disainibüroosid teatud kindlate toodete disainimiseks, aga seda tavaliselt siis, kui see projekt/ toode nõuab väga spetsiifilist kogemust või oskusi, mida majas sees pole.

Väiksemad ettevõtted tihti ei saa endale in-house-disainereid lubada, eriti kui nad ainult aastas korra tootearendusega tegelevad. Need ettevõtted kipuvad eelistama lepingulisi disainereid või professionaalseid tööstusdisainile orienteeritud büroosid.

Ma ei ole väga tuttav Eesti tootmisettevõtetega, aga ma kahtlustan, nad kuuluvad väikeste ja keskmise suurusega firmade hulka.

Eesti tootjad tõenäoliselt ostavad disainiteenust sisse. Kui aga tootearendamine ja toodete disainimine on miski, millega ettevõtted tegelevad pidevalt, oleks kindlasti mõttekas luua disainosakond.

Iga disaineri roll ja funktsioon ettevõttes on täielikult selle ettevõtte disaini (siia kuuluvad tooted, teenused, kommunikatsioon, pakendid jpm) eest vastutada. Enamasti vastutab kas turundusosakond või insenerid turu-uuringute eest, püüdes kaardistada praegusi ja ka tuleviku võimalusi ja nõudlust turul.

Kui need vajadused on kindlaks tehtud, siis koostatakse nende põhjal disaineritöö lähteülesanne. Disaini lähteülesande koostamises peaks kindlasti osalema ka disainerid ise.

Disain on distsipliin, mis on orienteeritud probleemide lahendamisele, seega on disaineri roll olla nende probleemide lahendajaks, mida on kirjeldatud disaini lähteülesandes.

Mis asi on disaini lähteülesanne? Reklaamiagentuurides nimetatakse seda tihti briifiks. Disaini lähteülesandes kirjeldatakse üksikasjalikult võimalusi, tarbijate vajadusi, sihtgruppi, konkurentsisituatsiooni ja väljakutseid turul, hindu ja nende kujunemist, majandusharu trende ja kõike muud, mis on seotud disainiprojektiga. Kui see ülevaatlik lähteülesanne on loodud ja kinnitatud, siis asub disainer kasutama enda spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, lahendamaks probleem kõige loomingulisemal ja tõhusamal viisil.

Ameeriklasena on mul kahjuks vähe teadmisi Eesti tööstusettevõtetest. Eesti tooteid on Põhja-Ameerikas näha väga harva, kui üldse.

Oma viimasel ja kahjuks väga lühikesel visiidil Eestisse sai mulle aga selgeks, et Eesti disain on alles saamas tootmise liikumapanevaks jõuks.

Ka tundub, et Eesti tootjatel on siiani vähe disaini rakendamisega seotud kogemusi ning seetõttu ilmselt ei saada veel aru professionaalselt disainitud toodete tohutust võimust ja mõjust turul.

Küll aga jäi mulle siinse külastuse ajal mulje, et selline suhtumine Eestis on muutumas. Õigesti juhitud disain ja investeeringud sellesse tasuvad end ära. Globaalsed ettevõtted kasutavad professionaalset disaini kui vahendit kasumi kiireks kasvatamiseks. Olgu see vihjeks Eesti ettevõtjatele!

Esitaks, kunst ja disain on kaks täiesti erinevat valdkonda. Kahjuks aga püüavad osa kunstnikke end iseloomustada kui disainereid. See on lihtsalt vale. Kunstiõpe ja disainõpe on absoluutselt erinevad.

Kuigi disainis on elemente kunstist (värviõpetus näiteks), pole kunst disaini olemus. Nagu ma juba ütlesin, on disain probleemide lahendamise viis, mitte esteetilise väärtuse loomise vahend. Koolitatud disainerid omandavad teadmisi ka näiteks inseneeriast.

Kui inimene otsustab saada rõivadisaineriks, siis keskendub ta pigem kangastele ja lõigetele, kui üliõpilane otsustab saada tööstusdisaineriks, on tal oluline lisaks materjalidele olla kursis ka inseneeriaga. Disain on interdistsiplinaarne valdkond!

Olen täiesti veendunud, et Eesti pindala ja rahvastikuarvuga pole siin mingit pistmist. Kui Eesti tootjatel on soov müüa tooteid Eestist välja, siis on äärmiselt oluline kasutada toodete eristumiseks ja nende turustamiseks disaini. Disain on müügiargument.

Kui te nüüd mõtlete, et kas siinsetel ettevõtjatel on mõtet osaleda disainjuhtimise ja teistes disainiga seotud programmides ja projektides ning end selles osas koolitada, siis on vastus loomulikult jah. Hea disain on ainult juhtud disain.

Kui ettevõttes on oma disainiosakond või disainer, siis kulud on nagu ikka töötajate puhul - palk, koolituseelarve, preemiad, töövahendid, töökoht jms. Kui te aga tahate harida ja koolitada oma disainibürood, kes on teie lepinguline partner, siis olenevad kulud neist ja eesmärkide või projektide keerukusest.

Maailmas on laialdaselt levinud ja ka mina soovitaksin in-house-disainerite palkamist ja koolitamist - sellistel inimestel on põhjalikud teadmise teie ettevõtte toimimisest ja vajadustest ning nad oskavad saadud teadmisi ära kasutada ja teile edu tuua.

Kuna disain loob lisandväärtust, tasuks disainereid alati tootmisarendusprotsessidesse kaasata. Täiesti asendamatud on disainer tootedisainis.

Disaineri osalemine toote loomise protsessis on essentsiaalne. Kui tegu on aga teenusega (näiteks panganduses), siis on kõige olulisem teenuse graafiline disain (kommunikatsiooni disain), kuna konkreetset toodet kui sellist pole.

Toiduainete puhul on disaini peamine roll pakendis. Seega disaini ja disaineri roll oleneb suuresti konkreetsest projektist. Kui disaini õigesti kasutada, on see alati 100% kasulik. Kahjuks ei oska tuua konkreetseid näiteid Eestist, kuid olen veendunud, et neid on palju.

On tuhandeid näiteid. Jaapani elektroonika ja autotööstus, Taani mööbel, Saksamaa fotovarustus, autod ja elektroonika jne. Ameerika arvutid, pakendatud tooted, tervise ja ilu tooted, telekommunikatsioon jne.