Elering rajab kahe miljardi eest avariielektrijaama

Elektrijaama esimene etapp ca 100 MW ulatuses peaks valmima aastal 2013 ja teine etapp ca 150 MW aastal 2014. Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad. Jaama juurde rajatava vedelkütuse hoidlaga tagatakse piisava kütuse kohapealne saadavus ka kõige ekstreemsemates situatsioonides.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariireservelektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama  piirkond. Selle piirkonna eelisteks on  Kiisa alajaama  tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne). Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

Detailplaneering on Saku vallavalitsuse poolt vastu võetud ning hetkel avalikustamisel, teostatud on projekti keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, kus igaühel on kohustus hoida teatavat hulka avariivõimsusi. Näiteks Estlink 2 valmimise järel peaks Elering ilma koostööta teiste süsteemihalduritega omama avariireserve 650 MW, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv kogu võimsuse puudujääk. Teiste riikidega ühiselt avariireserve hallates on võimalus ise ehitada oluliselt vähem avariivõimsusi ja sellega säästa elektritarbijat finantskoormusest, mis kaasneks läbi võrgutasu tõusu nende jaamade ehitamisel.

Elering riigi omandis oleva Eesti elektrisüsteemihaldurina vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Elektrisüsteemi varustuskindlus põhineb ühendusvõimsuste ja tootmisvõimsuste piisavusel  ning elektrisüsteemi töökindlusel.