• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elering tehakse ümber aktsiaseltsiks

    Tänasel istungil otsustas valitsus anda majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitused kujundada osaühing Elering ümber aktsiaseltsiks ning tõsta ettevõtte omakapitali ligi 2,2 miljardi kroonini (140 miljoni euroni). 

    Osakapitali on vajalik suurendada kogusummas orienteeruvalt 16 miljonit eurot.
    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et aktsiaseltsi õiguslik vorm tagab Eleringile riigi äriühinguna ülesannete täitmisel parima usaldusväärsuse nii siseriiklikes suhetes kui riigi nimel üle-euroopalistes võrgustikes tegutsedes. „Selle sammu eesmärgina nägime vajadust eristada Elering selgemalt Eesti Energia ASist kõigi turuosaliste jaoks,“ lisas Veskimägi.
    Samuti lähtub ümberkujundamine kehtivast Eesti äriõiguse regulatsiooni loogikast, mille kohaselt tuleks aktsiaseltsi eelistada suuremate ja olulisemate ettevõtete puhul, sest osaühingu õiguslik vormina on olemuslikult mõeldud väikeettevõtetele. Ettevõtte omakapital käesoleva aasta lõpuks hinnanguliselt ca 150 miljonit eurot. Aastal 2014 on omakapitali suuruseks prognoositavalt 240 miljonit eurot. Eleringi kogu bilansimaht on 2010. aasta lõpuks ligi 390 miljonit eurot. Nelja aastaga bilansimaht ligemale kahekordistub, rohkem kui 700 miljoni euroni.
    Eleringi ümberkujundamisega märkimisväärseid kulusid ei kaasne.
    Osakapitali suurendamine on vajalik, et tagada elektrisüsteemi arendamine, sealhulgas toimivate ühenduste loomine ja hoidmine naaberriikidega. Lähtuvalt elektrimajanduse arengukavast on aastatel 2010- 2014 vaja teha ulatuslikke investeeringuid kogumaksumusega üle 450 miljoni euro.
    Investeeringute tegemine eeldab täiendavate laenukohustuste võtmist ning seejuures tuleb jätkuvalt tagada seniste kohustuste teenindamine ning igapäevase majandustegevuse finantseerimine. Kõrge usaldusväärsus hoidmiseks kreeditoride silmis tuleb lähiaastate investeeringud osaliselt katta omakapitali arvel.
    Elering on suurinvesteeringute rahastamiseks tänaseks sõlminud laenulepingud Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja Põhjamaade investeerimispangaga (NIB) kogusummas 100 miljonit eurot. Arvestades muid Eleringi laenukohustusi, kasvab ettevõtte laenumaht praeguselt 190 miljonilt eurolt nelja aastaga 400 miljoni euroni.
    Aktsiaseltsiks ümberkujundamise järgselt kujuneb Eleringi aktsiakapitaliks 140 000 000 eurot, mis on jagatav 140 000 aktsiaks nimiväärtusega 1000 eurot.
    Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi praegune õiguslik vorm on tingitud ajaloolistest põhjustest, kui ettevõte, varasema nimega OÜ Põhivõrk, kuulus Eesti Energia kontserni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Maa-ameti andmete anomaalia tekitas tormi veeklaasis
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.