• Jaga lugu:

    Ökolembus hakkab müüma

    Kui FSC sertifikaat on metsakasvatajatele ja saekaatritele Eestis juba ammu tuntud mõiste, siis mööblitootjate seas on sertifitseeritud ettevõtteid vähe. Ometigi on FSC sertifikaat ehk säästvalt majandatud metsadest pärit legaalse puidu kasutamine eluküsimus, sest selleta pole varsti lihtsalt võimalik oma tooteid eksportida.
    Väiksemale tootmisettevõttele, nagu ka Askala mööblitööstus, osutus masu ajal eksport päästerõngaks, sest koduturg kukkus kolinal kokku. Turustades praegu pea kogu oma toodangu välisturul, oleme loonud kindla aluse mitte ainult ettevõtte püsimajäämiseks, vaid ka tellimuste ja tootmismahtude pidevaks kasvuks.
    Kuid viimane ei tulene ainult toodete kvaliteedist, mööbli disainist või konkurentsivõimelisest tööjõuhinnast. Taani või Saksa klient tunneb järjest enam huvi puidu päritolu vastu ning otsib mööblikastilt FSC tähistust, peatselt ilma selle sertifikaadita toodet enam müüa ei saa.
    Kahtlemata on siin oma roll tarbija keskkonnateadlikkuse tõusul, vihmametsade röövraietel ja muudel asjaoludel, mis panevad eelistama sertifitseeritud puitu ja nõuavad tootjalt vastutust tooraine päritolu eest. Teatud sarnasus on FSC-l mu hinnangul ISOga, mis on möödapääsmatu, osalemaks näiteks hangetel. FSC pole ettevõttele tähtis niivõrd rahalise tulu teenimiseks, vaid see pigem annab konkurentsieelise uutele turgudele minekuks või olemasoleva positsiooni parandamiseks.
    Eestis on registreeritud 124 FSC sertifikaati, viis kuud tagasi oli neid vaid 83. Lisaks Askalale said sel suvel sertifikaadi ka mitmed kohalikud puitmaterjalitootjad. Nimelt oli tekkinud olukord, kus Eestis polnud sellist tehast, kes suutnuks mööblitööstusele müüa sertifitseeritud materjali.
    Tarneahel liikus tootja jaoks liiga kaugele, sest materjali tuli tuua Lätist ja Taanist. Õnneks on Eestis nüüd olemas kaks tehast, kellelt saame sobivat puitmaterjali. Neid võiks aga olla veelgi rohkem.
    Samas on osa ettevõtteid sertifikaadi suhtes skeptiliselt meelestatud ning selleks on ka omajagu põhjust. Probleemiks on püsikulu, mis on küllaltki suur. Maks sõltub ettevõtte käibest ning näiteks meie mõõtu ettevõttel kulub 10 aasta jooksul ligemale pool miljonit krooni.
    Askala käive kasvas I poolaastal ekspordi toel enam kui 25%. See suundumus jätkub kindlasti nüüd ka FSC toel. Arvestades eestlaste üha suurenevat ökolembust, ei imestaks ma sugugi, kui sertifitseeritud puit muutuks müügiargumendiks ka siinsel mööbliturul.
    FSC sertifikaat on ülemaailmne tunnistus selle kohta, et metsade majandamisel ja puidutoodete valmistamisel on järgitud keskkonnakaitse nõudeid.
    Autor: Hannes Metsla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jaan Härms: hakkame juba restoranis koroonapassi nõudma
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Nasdaqi indeks ainukesena plussis
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent paneb Lätti suurema praami käima
Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Nynäshamni vahet käima kaks uut parvlaeva.
Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Nynäshamni vahet käima kaks uut parvlaeva.
Suur intervjuu: kriis näitas, et ei tohi inimesi oma hirmudega üksi jätta
See kriis näitas, et inimesi ei tohi jätta üksi oma kahtluste ja hirmudega, rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle hinnangul juhiti Eestis koroonakriisi üldiselt päris asjalikult.
See kriis näitas, et inimesi ei tohi jätta üksi oma kahtluste ja hirmudega, rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle hinnangul juhiti Eestis koroonakriisi üldiselt päris asjalikult.