Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ökolembus hakkab müüma

    Kui FSC sertifikaat on metsakasvatajatele ja saekaatritele Eestis juba ammu tuntud mõiste, siis mööblitootjate seas on sertifitseeritud ettevõtteid vähe. Ometigi on FSC sertifikaat ehk säästvalt majandatud metsadest pärit legaalse puidu kasutamine eluküsimus, sest selleta pole varsti lihtsalt võimalik oma tooteid eksportida.
    Väiksemale tootmisettevõttele, nagu ka Askala mööblitööstus, osutus masu ajal eksport päästerõngaks, sest koduturg kukkus kolinal kokku. Turustades praegu pea kogu oma toodangu välisturul, oleme loonud kindla aluse mitte ainult ettevõtte püsimajäämiseks, vaid ka tellimuste ja tootmismahtude pidevaks kasvuks.
    Kuid viimane ei tulene ainult toodete kvaliteedist, mööbli disainist või konkurentsivõimelisest tööjõuhinnast. Taani või Saksa klient tunneb järjest enam huvi puidu päritolu vastu ning otsib mööblikastilt FSC tähistust, peatselt ilma selle sertifikaadita toodet enam müüa ei saa.
    Kahtlemata on siin oma roll tarbija keskkonnateadlikkuse tõusul, vihmametsade röövraietel ja muudel asjaoludel, mis panevad eelistama sertifitseeritud puitu ja nõuavad tootjalt vastutust tooraine päritolu eest. Teatud sarnasus on FSC-l mu hinnangul ISOga, mis on möödapääsmatu, osalemaks näiteks hangetel. FSC pole ettevõttele tähtis niivõrd rahalise tulu teenimiseks, vaid see pigem annab konkurentsieelise uutele turgudele minekuks või olemasoleva positsiooni parandamiseks.
    Eestis on registreeritud 124 FSC sertifikaati, viis kuud tagasi oli neid vaid 83. Lisaks Askalale said sel suvel sertifikaadi ka mitmed kohalikud puitmaterjalitootjad. Nimelt oli tekkinud olukord, kus Eestis polnud sellist tehast, kes suutnuks mööblitööstusele müüa sertifitseeritud materjali.
    Tarneahel liikus tootja jaoks liiga kaugele, sest materjali tuli tuua Lätist ja Taanist. Õnneks on Eestis nüüd olemas kaks tehast, kellelt saame sobivat puitmaterjali. Neid võiks aga olla veelgi rohkem.
    Samas on osa ettevõtteid sertifikaadi suhtes skeptiliselt meelestatud ning selleks on ka omajagu põhjust. Probleemiks on püsikulu, mis on küllaltki suur. Maks sõltub ettevõtte käibest ning näiteks meie mõõtu ettevõttel kulub 10 aasta jooksul ligemale pool miljonit krooni.
    Askala käive kasvas I poolaastal ekspordi toel enam kui 25%. See suundumus jätkub kindlasti nüüd ka FSC toel. Arvestades eestlaste üha suurenevat ökolembust, ei imestaks ma sugugi, kui sertifitseeritud puit muutuks müügiargumendiks ka siinsel mööbliturul.
    FSC sertifikaat on ülemaailmne tunnistus selle kohta, et metsade majandamisel ja puidutoodete valmistamisel on järgitud keskkonnakaitse nõudeid.
    Autor: Hannes Metsla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.