Raadio 2 ajab meele mõruks

„Keegi ei suuda ära põhjendada, milleks Raadio 2-te vaja on. Mis on tema eesmärk ja millist ideed ta kannab, mille eest riik maksab talle aastas miljon eurot,“ sõnas Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts.

Nädal tagasi avaldas Ekspress Gruppi omanik Hans H. Luik TV3-e vestlusaates „Kolmeraudne“ arvamust, et selline diskojaam nagu Raadio 2 ei tohiks elatuda maksumaksja rahast. Luik ütles, et mõni üksik hea jutusaade seal küll on, kuid peamiselt on tegu siiski mainstream meelelahutusjaamaga.

ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tugineb Luige vaenulik suhtumine Raadio 2-te ekslikel alustel. Allikmaa sõnul on raadiojaamal kindel missioon noorte seas täita. „Raadio 2 on noorte inimesel kõrval ja annab nõu, millised on terved väärtused ühiskonnas ja millised mitte. Tal on ikkagi oma missioon ka, mitte üksnes meelt lahutada,“ ütles Allikmaa.

Luige hinnangul on viga sees juba riigi ringhäälingu poliitikas, sest saatesagedusi ei anta programmi sisu järgi. „Saatesagedused on riiklik ressurss. Seda ei saa ära anda Energy FMidele. Siis kuulamegi seda tümakat ja jääme Lääne provintsiks, lollistume omaenda maal,“ rääkis Luik telesaates.

Ka Luts lausus, et sagedusi andev kultuuriministeerium ei pea programmi sisu oluliseks. „Meil on nii kultuurne ministeerium, et nende jaoks pole vahet, kas sa mängid muusikat või räägid. Kõik on nii kultuurne, et kõik on võrdsed,“ lausus Luts.

Ta lisas, et Kuku ja Raadio kahe eelarve on suurusjärgus üks ehk miljon eurot aastas. Kuna Raadio 2he programmis on vähe ajakirjanduslikku materjali, ei mõista Luts, miks kulub sellise programmile nii palju raha. Raadio 2he eelarves on ainuüksi palgakuludeks aastas ette nähtud 6,7 miljonit krooni. „Ausalt öeldes praegu panebki küsima, kas selle raha eest on kõik, mis on saadaval,“ lausus Luts.

Allikmaa sõnul ei saaks öelda, et Kuku raadio programm oleks oluliselt kallim, sest mõlemas raadios peab eetris olema saatejuht. „Ma ei arva, et saaksime teha juturaadiost palju odavamat Raadio 2-te teha. Pole vahet, kas aetakse juttu või mängitakse muusikat,“ sõnas Allikmaa. 

Erki Lipre, 24aastane ettevõtja ja Elvior OÜ Müügi- ja turundusjuht:

Olen täheldanud, et Raadio 2-he ümber on väike diskussioon tõesti tekkinud. Diskussioonipunkt on selles, kas rahvusvahelist ja alternatiivset muusikat peaks noortele tooma riiklik raadiojaam või peaks see jääma kommertskanalite tegevuseks. Raadio 2-te väga palju ei kuula, nooremas eas sai kuulatud sealt alternatiivse muusika saateid.

Kahtlemata on kiiduväärt see, et Raadio 2 on Eesti muusikat edendanud ja Eesti muusikale suunatud üritusi korraldanud. See on igat tervitatav ja hea eesmärk. Ise kuulan raadiot autoga sõites ning siis üritan pigem Kuku Raadiot kuulata, sest seal on kõige rohkem päevakajalisi teemasid.

Sten Pisang, 24aastane LHV analüütik:

Igapäevaselt kuulan raadiot vähe, kui siis ainult autoga sõites. Seega Raadio 2 minu elus liiga suurt rolli ei mängi, kuid aegajalt vahelduse mõttes satun seda ikka kuulama. Raadio 2 teeb mitmeid huvitavaid alternatiivseid saateid, kus mängitakse muusikat, mis erakanalites eriti löögile ei pääse.

Sellest tulenevalt usun, et Raadio 2-l on oma koht täitsa olemas ja ilma riigi finantseeringuta kaoks head saateid ja mõni hea lugu jääks kajastuseta.

Autor: Katariina Krjutškova, Kadri Paas