• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raadio 2 ajab meele mõruks

    Raadio 2 tekitab paksu verd teiste meedia juhtfiguuride seas, sest nende jaoks jääb mõistmatuks, mis on Raadio 2 eesmärk ja miks peab maksumaksja selle kinni maksma.

    „Keegi ei suuda ära põhjendada, milleks Raadio 2-te vaja on. Mis on tema eesmärk ja millist ideed ta kannab, mille eest riik maksab talle aastas miljon eurot,“ sõnas Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts.
    Luik: diskojaama ei tohiks rahastada maksumaksja
    Nädal tagasi avaldas Ekspress Gruppi omanik Hans H. Luik TV3-e vestlusaates „Kolmeraudne“ arvamust, et selline diskojaam nagu Raadio 2 ei tohiks elatuda maksumaksja rahast. Luik ütles, et mõni üksik hea jutusaade seal küll on, kuid peamiselt on tegu siiski mainstream meelelahutusjaamaga.
    ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tugineb Luige vaenulik suhtumine Raadio 2-te ekslikel alustel. Allikmaa sõnul on raadiojaamal kindel missioon noorte seas täita. „Raadio 2 on noorte inimesel kõrval ja annab nõu, millised on terved väärtused ühiskonnas ja millised mitte. Tal on ikkagi oma missioon ka, mitte üksnes meelt lahutada,“ ütles Allikmaa.
    Luige hinnangul on viga sees juba riigi ringhäälingu poliitikas, sest saatesagedusi ei anta programmi sisu järgi. „Saatesagedused on riiklik ressurss. Seda ei saa ära anda Energy FMidele. Siis kuulamegi seda tümakat ja jääme Lääne provintsiks, lollistume omaenda maal,“ rääkis Luik telesaates.
    Luts: sagedusi jaotatakse mõtlematult
    Ka Luts lausus, et sagedusi andev kultuuriministeerium ei pea programmi sisu oluliseks. „Meil on nii kultuurne ministeerium, et nende jaoks pole vahet, kas sa mängid muusikat või räägid. Kõik on nii kultuurne, et kõik on võrdsed,“ lausus Luts.
    Ta lisas, et Kuku ja Raadio kahe eelarve on suurusjärgus üks ehk miljon eurot aastas. Kuna Raadio 2he programmis on vähe ajakirjanduslikku materjali, ei mõista Luts, miks kulub sellise programmile nii palju raha. Raadio 2he eelarves on ainuüksi palgakuludeks aastas ette nähtud 6,7 miljonit krooni. „Ausalt öeldes praegu panebki küsima, kas selle raha eest on kõik, mis on saadaval,“ lausus Luts.
    Allikmaa sõnul ei saaks öelda, et Kuku raadio programm oleks oluliselt kallim, sest mõlemas raadios peab eetris olema saatejuht. „Ma ei arva, et saaksime teha juturaadiost palju odavamat Raadio 2-te teha. Pole vahet, kas aetakse juttu või mängitakse muusikat,“ sõnas Allikmaa. 
    KÜSIMUS
    ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on Raadio 2 suunatud 15-29aastastele noortele, et juurutada neis eluterveid väärtuseid ja pakkuda muusikat nõudlikumale maitsele.
    Millist rolli mängib Raadio 2  teie kui noore inimese elus ja kas selline jaam peaks olema finantseeritud maksumaksja rahast?
    Erki Lipre, 24aastane ettevõtja ja Elvior OÜ Müügi- ja turundusjuht:
    Olen täheldanud, et Raadio 2-he ümber on väike diskussioon tõesti tekkinud. Diskussioonipunkt on selles, kas rahvusvahelist ja alternatiivset muusikat peaks noortele tooma riiklik raadiojaam või peaks see jääma kommertskanalite tegevuseks. Raadio 2-te väga palju ei kuula, nooremas eas sai kuulatud sealt alternatiivse muusika saateid.
    Kahtlemata on kiiduväärt see, et Raadio 2 on Eesti muusikat edendanud ja Eesti muusikale suunatud üritusi korraldanud. See on igat tervitatav ja hea eesmärk. Ise kuulan raadiot autoga sõites ning siis üritan pigem Kuku Raadiot kuulata, sest seal on kõige rohkem päevakajalisi teemasid.
    Sten Pisang, 24aastane LHV analüütik:
    Igapäevaselt kuulan raadiot vähe, kui siis ainult autoga sõites. Seega Raadio 2 minu elus liiga suurt rolli ei mängi, kuid aegajalt vahelduse mõttes satun seda ikka kuulama. Raadio 2 teeb mitmeid huvitavaid alternatiivseid saateid, kus mängitakse muusikat, mis erakanalites eriti löögile ei pääse.
    Sellest tulenevalt usun, et Raadio 2-l on oma koht täitsa olemas ja ilma riigi finantseeringuta kaoks head saateid ja mõni hea lugu jääks kajastuseta.
    Autor: Katariina Krjutškova, Kadri Paas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.