Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Luts: Mitte ainult Raadio 2 ei tule kinni panna, vaid ka Klassikaraadio!

    Kui pealkiri muud ei paku, siis vähemalt uudise, ja osa lugejatest saab suunduda mahlakalt kommenteerima kirjutaja vaimset tervist, arvab Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts, paludes rõhutada, et väljendab oma isiklikku seisukohta.

    Viimaste päevade kempluses, mille avapaugu pani Hans H. Luik kolmeraudsest ja vürtsi lisas kultuurilehe Sirp juubel, on  arutelu Eesti meediamaastiku, ajakirjanduse ja raadiomaastiku üle peksnud piisavalt segast keskpõrandale kokku. Võtan korraks aja maha, et must-valgelt kirjeldada raadiomaastiku tänast päeva. Seda enam, et raadiomaastik sõltub õhklevi piiratud ressursist, mida “hellalt” kamandab Eesti riik tulenevalt oma põhjalikult Eesti riigi, keele ja kultuuri huvides kaalutletud  ringhäälingupoliitikast!?
    Tehtud! Lõpptulemus 5+24+3=32
    Viie valik-õigusliku eelarvet tilgatumaks kulutava raadio vastas seisab 24 eraõiguslikku, omanikule kasumit otsivat jaama, mille kõrval siis veel kolm kristlikku jaama, kes tulu ei taotle, vaid loodavad taevaste jõudude tänulikkusele. Loomulikult on põhja-eestlastel võimalik nautida mõne Soome, kagu-eestlastel Läti, lääne-eestlastel Rootsi ja ida-eestlastel Venemaa raadiote kaunist kunsti.
    Tallinlasele 25 raadiot ja narvalasele seitse
    Ringhäälingulubade väljastamise kaunis kunst on saanud oma võiduka lõpu ja valmis raadiomaastik ongi! Eesti riigi piiratud sagedusressurss jagatud (FM-sagedusalas) ja 32 raadiot on eetris. Ainult et olukord on Suures Eestis kummaline, sest Tallinnas on võimalik kuulajal valida 25 Eestis tegutseva raadiojaama vahel, kuid samas Kuressaares 10 raadiojaama vahel.  Eriti drastiline on olukord Narvas, kus valikus on Eestis tegutsevatest raadiojaamadest kuulajal vaid seitse kanalit ja neist vaid kolm on  eestikeelsed. Aga iga raadiohuviline saab ise eksperimenteerida, mitut raadiot suudab tema vastuvõtja tema elukohas tabada.
    100% üle Eesti vaid neli raadioprogrammi
    Korralik sageduste võrk ja  signaali edastamisvõimsus on tänaseks tagatud vaid Rahvusringhäälingu jaamadele – Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio ja Raadio 4. Teised peavad leppima n-ö regionaalse ulatuse või kohaliku leviulatusega. Et siis vaid ERRi kanalid levivad võimsusel, mida saab tööl kuulata kaevur, avamerekalur ja suur hulk huvilisi Eesti naaberriikides. Mida tähendab selline konkurentsi olukord efekti- ja efektiivsusemõõtmes eraõiguslikule raadiomeediale, on asjaosalistele teada, kuid õigustatult vähetähtis raadiokuulajale, kes oma valikuid teeb.
    32st raadiost 24 muusikaraadiot
    Pooleldi vägivaldselt saab sellise suhte, kui hinnata muusika ja sõna osakaalu Eestis tegutsevates jaamades. Kas riigi ringhäälingupoliitika eesmärk ongi pakkuda kuulajatele võimalikult laia valikut maailma muusikast, siis jääb ainult sajatada, et polka ja joodeldamisformaadil põhinevat jaama ikka veel ei ole, rääkimata veel sadadest muusikavooludest. Väljakujunenud raadiomaastikul ei saagi loota enamat, kui et mõjusat osa raadiokanalitest on võimalik eristada vaid jaama tunnussignatuuride kaudu.
    120 miljonit versus 108,7 miljonit
    Hinnanguliselt oli Rahvusringhäälingu raadioprogrammide loomis- ja edastamiskuludeks 2009. aastast 120 miljonit krooni ja seda viie raadioprogrammi tootmiseks. Siinkohal ei hakka arutlema, kas seda on palju või vähe, seda teab Riigikogu ja Ringhäälingunõukogu. TNS Emor on teinud kokkuvõtte 2009. aasta reklaamiturust ja raadiotel oli sellest saada 108,7 miljonit, mille kallal siis nosisid 24 eraraadiot. Vähetähtis ei ole, et sellest summast tuleb lahutada reklaami müügitegevuseks kulutatud hinnanguline 17 miljonit (omanike meelehead või kurbust praegu ei arvesta), siis 24 raadiot said 2009. aastal kasutada programmi tootmiseks ja edastamiseks ümaralt 92 miljonit krooni!
    Igale ühele kokkuvõtteks
    Meil kõigil on vedanud, et kõigele eespool kirjutatule vaatamata on midagi FM-sagedusel eetris ja igaühel midagi kuulata ja kiruda, kui hästi-halvasti midagi tehtud on. Aga jätkusuutlik see olukord ei ole ja kui rõhutatult kaasaegne olla, siis antud sektor vajab struktuurseid reforme. Ärgem unustagem, et eraringhäälingu suhteline keskpärasus ja lamedus on senise ringhäälingupoliitika edukas tulemus.
    ERR
    Tänases situatsioonis ei ole ka Rahvusringhääling India püha lehm, kes võib karistamatult nosida turulettidelt kõhu täis, tunnetamata kohustust põhjendada oma tegevust ja maitse-eelistusi. Nende enesekaitseks ei piisa üldsõnalisest, aga kõlava nimega õhukesest dokumendist nimega Rahvusringhäälinguseadus.
    Ringhäälingunõukogu
    Rahvusringhäälingu nõukogu poliittiib võiks end peale stopperite, millega mõõta valimiste eel oponentide eetriaega, varustada ka kaasaegsema teadmisega meediast, selle mõjust, mõjususest ja muutustest, mis tulenevad tehnoloogia arengust. Kasuks tuleb ka teadmine, mil moel leiab oma koha ja rolli televisioon-raadio üldises meediapildis.
    Kultuuriministeerium
    Kultuuriministeerium peaks kiirgama ringhäälingupoliitikat, mis arvestab majandusliku reaalsusega ja õigustatud ootustega, kus on oma koht ka karmis suhtumises maksuvõlglastesse, riiulifirmadesse ja hämajatesse, kes lubavad ringhäälinguluoa saamiseks üht, aga välja tuleb nagu …!? Ootaks ka selgemat määratlust, kas tähtis on formaatide erisus või miski muu, mis võiks olla riigi, rahva ja kultuuri huvides. Seda viimast saab määratleda ja peab selgemalt ja põhjalikumalt sõnastama raadiojaamadele väljastatavas ringhäälinguloas, mis täna koosneb piltlikult 11 lausest aga kehtib aastaid!
    Head ja halvad kolleegid
    Ülejäänud meediale ja ajakirjandusele soovin aga kirgastumishetke meediakriitika taastamisel, mis ei keskendu ainult pressiteadete äratrükkimisele, seriaalikangelaste heroilisel käekäigul või numbrimaagia astroloogilis-hüpnootilisele skisofreeniale.Ühe pealkirjaga, mille autoriks ma ise ei olnud, heade kolleegide seas juba kuulsaks sain loodan siis seda korda sisulisemat tähelepanu, sest Kuku vs Raadio 2 on väga tindine kontekstist välja rebimine, mis juhib sisulisest arutelust kemplemisele. Sisuliselt vastakem küsimustele - kas aastal 2010. sai Eesti raadiomaastik lõpuks valmis? Kellele selline tulemus kasulik on?
    PS! Vabandan lugejate ees, et pealkiri ei vasta sisule!
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.