• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 13.10.10, 00:00

Bigbank tunneb end laenuturul kindlalt

Bigbanki juhatuse esimees Targo Raus vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kuidas läheb äriettevõtetele laenude andmine? Ega see pole liiga riskantne?
Hästi. Huvi on olnud eelkõige väikeettevõtete poolt ja praegu julgen väita, et turul on toote jaoks koht olemas. Keskmine ettevõtetele välja antud laenusumma on Bigbankis praegu ca 600 000 krooni, aga on ka suuremaid summasid. Eks tibusid loetakse sügisel, aga seniste laenude põhjal ei ole põhjust riski liiga suureks hinnata.
Kas Saksamaalt ja Soomest kaasatud hoiuseid tagab Eesti või vastava riigi hoiuste kaitsesüsteem? Mida teete, et vältida Islandi IceSave'i-laadse probleemi tekkimist?
Bigbanki hoiuseid tagab Eesti hoiuste kaitse süsteem. Erinevalt Islandi pankadest ei tegele Bigbank rahvusvahelise ettevõtete rahastamisega ja meie osatähtsus riigi majanduses ning finantssüsteemis on palju väiksem. Seega ei ole selliste probleemide tekkimine võimalik.
Kas on plaanis täiustada Bigbanki internetipanka sellisena, et oleks ka näha hoiuse jääk ning juba kogunenud intressid?
Jah, teeme väiksemaid täiendusi lähemal ajal ning suuremate uuendustega tuleme välja 2011. aastal.
Miks ma ei saa Bigbanki samas summas laenu samaks pikaks perioodiks, kui ma olen hoiustanud tähtajaliseks hoiuseks?
Saab ikka.
Mida kavatseb Bigbank Eesti Pangast vabanenud reservidega peale hakata? Kas suunate laenuturule või asute muid kohustusi täitma?
Reservid vabanevad järk-järgult ja kaudselt jõuab see raha mingi aja jooksul laenuturule.
Olete Äripäevale öelnud, et laienemisest Hispaaniasse ja Hollandisse saate rääkida sügisel. Kuidas on teil selle projektiga läinud ning kas peatselt on oodata neil turgudel sarnast edu nagu Saksamaal hüppelise hoiuste kasvuga?
Oleme mõlemas riigis tegemas aktiivseid ettevalmistusi tegevuse alustamiseks. Erinevates riikides käib ametlik asjaajamine erineva kiirusega, kuid loodame laienemisest teatada veel sel aastal.
Kuidas teil on Saksamaal läinud? Kes on teie keskmine klient Saksamaal? Milline on üldse Saksamaa hoiuste turg?
Oleme meie tegevuse arengutega Saksamaal rahul. Keskmine klient on internetti kasutav ja keskmisest veidi hinnatundlikum inimene. Saksamaa hoiuste turg on nii klientide aktiivsuse kui ka pankade pakutavate toodete poolest Balti riikidest arenenum.
Kui palju sekkuvad suuromanikud Pruunsild ja Voll Bigbanki igapäevategevusse? Mis on üldse nende roll ettevõtte juures?
Omanikud Vahur Voll ja Parvel Pruunsild on aktiivsed omanikud, tegutsedes ettevõtte nõukogus, ja on Bigbanki igapäevategevusega hästi kursis.
Omanike ja nõukogu liikmetena on nende peamine roll strateegia kujundamine.
Mida arvate alternatiivsete finantseerimisplatformide nagu Isepankur turuletulekust ja kas need suudavad kunagi pankadele konkurentsi pakkuda?
Maailmas on palju analoogilisi projekte, suuri edulugusid ei ole kuulda olnud.
Minu arvates ei konkureeri see ettevõtmine pankadega ja on suunatud hoopis teisele kliendirühmale.
Miks ma ei saa Bigbanki samas summas laenu sama pikaks perioodiks, kui ma olen hoiustanud tähtajaliseks hoiuseks? Saab ikka. Ei saa. Juba küsisin. Milline on Teie soovitus. Lähen kontorisse ja ütlen, et Targo Raus...
Palun saatke oma kontaktid [email protected], võtame Teiega ühendust.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele