Kasum läks jagamisele

"Lepingu hinna alanemisest tulenev puhaskasum jagatakse tellija ja töövõtja vahel, vastavalt 70% tellijale ja 30% töövõtjale," kõlab 190 miljonit krooni maksva kooli ehituse tellinud Keila Hariduse SA ja KMG Ehituse vahel sõlmitud kokkuleppe viimane lause.

Sisuliselt võimaldab Keila kooli ehituslepingu lisa KMG Ehitusel riigihankega võidetud projekti odavamaks muutmisest oma kasumimarginaali tõsta.

Keila kooli ehituse tellija, Keila Hariduse Sihtasutuse juht Mart Raik ei aja tagasi, et sõlmis riigihanke võitnud ehitusfirmadega 2009. aasta sügisel lepingu lisa, mille kohaselt teeb ehitaja kooli maksumuse vähendamiseks projektdokumentatsioonis muudatusi, millega kokkuhoitav raha jagatakse.

Raik rääkis, et Eesti riigihangetel tavatule kokkuleppele sundis vajadus funktsionaalseid muudatusi, parendusi ja igal suurel ehitusel paratamatult tekkivaid lisakulutusi finantseerida.

Näiteks tuli pärast ehituslepingu sõlmimist ümber projekteerida teatud hulk aknaid ning hoone ventilatsioon, lisada ruumidesse akustilised ripplaed ja seinapaneelid, muidu oleks näiteks läbi kolme korruse kerkiva aatriumi kaja tõttu võimatu kooli pidada.

Turvalisuse tõstmise huvides otsustati samas ligi 1300 õpilast hariva kooli garderoobi nagid asendada kappidega nii, et igal lapsel oleks riiete, jalatsite ning muude asjade tarbeks oma kapp.

Kuna ühispakkumises osalenud OÜ Leviehitus on praeguseks pankrotis, läheb kogu lisakasum ASile KMG Ehitus.

10. septembri seisuga oli KMG muudatusettepanekutelt kogunenud kasumiosa ligi 1,2 miljonit krooni. Kokkuhoiust tõusnud Keila Hariduse SA sääst oli ligi 5,5 miljonit krooni, kuid lisatöödeks oli kulunud 4,1 miljonit krooni.

KMG Ehituse juht Tiit Nurklik ütles , et kokkuhoiust tekkivate summade jagamine põhineb rahvusvahelistel eeskujudel ja on eraõiguslikes ehituslepingutes üsna igapäevane.

"Kui materjal on rumalalt kallis, oleme teinud kliendile muudatusettepanekud," selgitas ta. "Me teeme seda eraettevõtetele kogu aeg. Antud juhul on kokku lepitud, et saame muudatusettepanekutest teatud protsendi."

Keila kooli projekteerinud arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk kuulsid tellija ning ehitaja säästuraha jagamisest ja suuremast osast muudatustest tagantjärele.

Arhitekte häiris kõige enam see, et tööjooniseid muudeti autorite nime all, lisamata vähimatki viidet tegelikele muutjatele ja nende kvalifikatsioonile, seega langeks võimalikest projektimuudatustest tuleneva õnnetuse puhul vastutus Tammiku ja Rõugu kui algse projekti peatöövõtjate õlule.

"Nagu ma aru sain, oli tellijal tekkinud projekti pikalt põrnitsedes täiendavaid tahtmisi," selgitas Nurklik. "Lisaks oli koolile tekkinud uus juhtkond ja igal koolidirektoril on oma soovid."

Nurkliku sõnul jäid arhitektid muudatusjooniste tegemisest kõrvale, kuna ei suutnud ehitustempoga sammu pidada. Telora-E ASi juhatuse liige ja tellija esindaja Tanel Seppeli sõnul oleks autorijärelevalve läinud Keila Hariduse Sihtasutusele ka liiga kalliks.

"Ei saa olla, et sellised summad hoitakse kokku ja raha ikka ei ole," sõnas Tammik.

Arhitektuuribüroo Ansambel algatusel külastas Keila kooli ehitust tehnilise järelevalve amet, mis ootab ehitajalt ülevaadet projektis tehtud muudatustest ning tööjoonistest.

Ka ajasid arhitektid jalule riigikogu korruptsioonikomisjoni, mis suunas juhtumi prokuratuuri.

Kommentaar

Enno Fels, Keila abilinnapeaSellise mahuka projekti korral on muudatused ehitamise käigus tavapärased. Korrigeeritakse projekti ebatäpsusi ning leitakse mõistlikult odavamaid ja samas kvaliteeti säilitavaid lahendusi. Mida suurem on kooli ülevalpidamisega seotud kulu, seda kallim on haridusteenus maksumaksjale. Konkreetset (ehitusel - toim) kokkuhoitavat rahasummat ma ei kommenteeriks. Tegemist ei saa aga olla väga suurte summadega, osa kulub kindlasti ära ka mitmesugustele parendustele ning täiendavatele töödele. On muidugi kahju lahkhelide pärast projekti autoritega, kuid linnavalitsus usub, et kooli ehitus jätkub plaanipäraselt.

Taust

Alustati üle kolme aasta tagasi* 2007. aasta alguses kuulutas Keila linn konkursi parima ideekavandi saamiseks Keila gümnaasiumile, mille võitsid Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektibüroost Ansambel.* Nulltsükli ehitas AS Koger & Partnerid. Järgmise hanke võitis KMG Ehituse ja Leviehituse ühispakkumine ligi 125 miljonile kroonile. Vaatamata sellele, et praeguseks on Keila Hariduse SA 125 miljonit krooni DnB Nordist, Swedbankist ja Nordeast laenanud, jääb kümneid miljoneid puudu ja sihtasutus tegeleb täiendava raha otsimisega. Esimene koolitund peaks toimuma 10. jaanuaril 2011, 1. septembriks peaks valmima spordisaali ja muusikakooli sisaldav tiib.

Autor: Indrek Kald, Anne Oja