• Jaga lugu:

    Arhitektide liit: see pole aus, isegi kui arhitekt saaks 10%

    Ehitajad kohitsevad isikliku kasu nimel loomingulisi lahendusi ning lihtsameelsed arhitektid annavad pabereile oma allkirjas samas on ratsionaliseerimisest tõusnud tulu jagamine sellest kõrvale jäetud arhitektidele täielik üllatus, ütles arhitektide liidu juht Peeter Pere.

    Järgneb Peeter Pere vastus küsimusele: "Kuidas suhtute ehitusprojekti kulude kokkuhoiust tekkinud kasumi jagamisse riigihankel?"
    Teema on arhitektide liidu eestseisuse koosolekul üleval olnud küll, kuid ma just mõtlesin, et peaks asja arhitektide eetikakomisjonis uuesti üles ja siis kokku võtma. Ehk õnnestub need inimesed, arhitektid, Keila kooli tellija ja ehitaja, ühe laua taha saada ning sõjakirves maha matta.
    See, et kokkuhoid on lahendatud protsentides ja autorit kaasamata, on minu meelest taunimisväärne. Eratellimustega on nagu on, suurem osa eratellijaist ei pööra autorijärelevalvele tähelepanu ega võta seda, kuid riik on siiamaani autorijärelevalvest siiski lugu pidanud. See, et praeguses majandusolukorras raha napib, on selge ja ilmselt selge ka arhitektile, kuid vägisi või jõuga ratsionaliseerida ei ole minu meelest õige.
    Projekteerijaid ei ole minu teada varem sellistesse kokkuhoiulepingutesse kaasatud. Selline kokkuhoitud raha jagamine pole üldse aus, isegi kui arhitektile pakutaks 10% säästetud summat, ehitajale 25% ning ülejäänud läheks tellijale. Kui hakkaksime kõik leiutama, kuidas rahalist võitu jagada, muutuks Eesti ehitused emotsionaalselt väga vaeseks.
    Ma arvan, et asi on praegu keerulisem kui lihtsalt pokkerimäng. Kui ehitamiseks on plaanitust vähem raha ja arhitektil tuleb mõelda, kuidas sellega hakkama saada, seda küll. See oleks kõik kliendi kasuks. Minu meelest ei saa aga sellist asja juurutada, et ehitamise käigus hakatakse kulusid kärpima ja näiteks arhitekt saaks kokkuhoitud summast varasemale projekteerimistasule lisaks 10%.
    Kokkuhoitud kulude jagamise kokkulepe oli mulle kindlasti üllatus. Igal juhul on see autori loomingut kahjustav. Arhitektid ja sisekujundajad pole mõelnud ühtegi asja välja kinniste uste taga, vaid ikka koos tellijaga. See looming on meeskonnatöö ja pole normaalne, et ühtäkki tuleb järgmine kollektiiv ja hakkab seda ümber tegema. Ehitamisel tuleks ikka otsida, kuidas saada rahalist võitu, kuid mitte seda, kuidas säästu jagada!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.