14. oktoober 2010 kell 4:39

Võlatase kerkib kriisi kiuste

Ajal, mil valitsusjuht kiidab Eesti riigi väikest võlakoormust, on elanike suhteline võlakoormus aina kasvanud, olles nüüd buumiajast suurem. SEB analüütiku Hardo Pajula sõnul saab erasektori laenukoormuse vähendamisest üks majandusruumi peamõjureid.

Eraisikutele antud laenude mahu tipp saabus 2008. aasta lõpul, mil majapidamised olid võtnud laene-liisinguid kokku 124 miljardi krooni eest. Sel ajal olid aga ka meie sissetulekud aegade suurimad, 138 miljardit. Viimase kahe aastaga on töötus ja palgakärped võtnud suure tüki eraisikute kasutatavast tulust. Kuigi netovõlg on samuti vähenenud, on kasutatava tuluga võrreldes majapidamiste võlakoormus järjest kasvanud.

Viimase järsema tõusu tegi võlakoormus eelmise aasta kevadest selle aasta kevadeni, kuid tõus peatus nüüd teises kvartalis 94 protsendil. See on enam kui näiteks Prantsusmaal.

Keskpank ja kommertspangad möönavad, et eraisikute laenukoormus on küllaltki suur, kuid vaatavad lähiaastaile pigem kerge südamega.

Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask märkis, et Eesti eraisikute võlakoormus on oluliselt väiksem kui Skandinaavias ning sarnaneb euroala keskmisega.

Eri riikide eraisikute võlakoormuse võrdlemisel peetakse Kase sõnul riikide erinevuste tõttu mõistlikumaks hinnata võlakoormuse kasvu või võla teenindamise kulusid.

See on intressitaseme alanedes märkimisväärselt vähenenud. Inimeste sissetulekute kasv, kui see ükskord tuleb, parandab laenumaksevõimet.

Laen makstud kõhu arvel

Ka Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu märkis, et tänu Euribori langusele on vähenenud laenu omavate perede intressikulu ja laenu kuumakse. See omakorda on aidanud paljudel peredel hoolimata sissetulekute vähenemisest võetud kohustustega toime tulla.

Ja Eesti inimene on Suitsu hinnangul väga kohusetundlik. "Vajadusel saavad arved ja laenud makstud nii kõhu kui ka pere heaolu arvel," lisas ta.

Sampo panga juht Aivar Rehe märkis, et eraisikute netovõlg kasvas 2005.-2008. aastal neli korda ja järgnevad kriisiaastad mõjutasid kõigi majanduse osapoolte maksekultuuri.

Sealjuures kasvas väga kiiresti eraisikute üle 60 päeva võlgnevuses olevate võlgade maht.

Siiski on Rehe hinnangul Eesti pangandus koos klientidega viimase kahe aasta jooksul probleemlaenudega vastutustundlikult tegelenud.

"Positiivselt vaadatuna on viimase kahe aasta jooksul 95 protsenti klientidest säilitanud stabiilsuse laenude teenindamises," ütles Rehe.

Nii keskpank kui ka kommertspangad ennustavad majapidamiste võla jõudsat vähenemist, kus vanu laene-liisinguid makstakse tagasi, kuid uusi kohustusi ei võeta.

Rehe sõnul on selge, et suured ja kiired investeeringud eluasemetesse on mõneks ajaks peatunud. "Prognoosin, et tarbijausaldus, sealhulgas tahe ja julgus investeerida krediiditooteid kasutades, jääb tagasihoidlikuks ka 2011. aastal - pikaajaliste laenude tagasimaksmise mahud ületavad uute laenude mahtusid," ütles ta.

Hoiused siiski kasvavad

Samas on eraisikute pangakontodel ning hoiustel raha hulk viimase kolme aasta jooksul kasvanud 1,3 korda, 62,6 miljardi kroonini. Samas pole sugugi kindel, et hoiustajad ja laenajad on samad inimesed.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on majapidamiste võlakoormus kasutatava tulu suhtes 2012. aasta lõpus enam kui 5 protsendipunkti võrra madalam praegusest.

See tähendaks aga, et võlakoormus oleks ülejärgmise aasta lõpuks samal tasemel kui laenumahu tipphetkel 2008. aastal.

Tulemas olulised muutused

SEB analüütiku Hardo Pajula hinnangul saab erasektori laenukoormuse vähendamisest üks majandusruumi peamisi mõjureid.

"Kui suurem osa majapidamistest hakkab aegamisi oma tarbimisharjumusi üle vaatama, siis kaasnevad sellega tõenäoliselt olulised muutused nõudluse struktuuris ja - kuna nõudlus peaks juhtima pakkumist - varem või hiljem siis ka majanduse laiemas harulises ülesehituses," ütles Pajula.

Samas on Paljula sõnul inimesele omane esialgu probleemidest mööda vaadata, oma harjumuspärasest tarbimistasemest üritatakse viimase võimaluseni kinni pidada.

 

Kommentaarid, Arengufondi majandusekspert

Heido Vitsur

Elanike võlakoormuse näitajaga on umbes samamoodi nagu riikide võlakoormusegagi - neid tuleb vaadata kontekstis teiste näitajatega.

Nii on maailma suurimate majandustega riikidel - näiteks USA-l, Jaapanil ja Inglismaal - SKTga võrreldavad või seda krooniliselt ületavad võlad. Kuid nad on majanduslikus mõttes ikkagi võimsaimad riigid maailmas ja kogu maailmamajanduse taastumine sõltubki paljuski nende maade suutlikkusest oma võlga suurendada. Kuid selge on ka see, et lõpmatuseni see nii toimuda ei saa.

Piret Suitsu, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht

Võrreldes Skandinaavia riikidega on Eesti tulevikuväljavaated kindlasti helgemad. Esiteks on meie palkadel suurem kasvuruum. Ka hoiab sissetulekute aeglane kasv ja madal nõudlus lähiaastatel õhust vabanenud kinnisvarahinnad kontrolli all.

Autor: Kadri Bank, Indrek Kald, Alyona Stadnik

Hetkel kuum