Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raudtee eelistab tuvile varblast

    Eimese astme kohtus Spacecomi võitnud Eesti Raudtee on nõus transiidifirmalt saama 60 miljonit krooni, kuigi kohtuteed jätkates on tõenäoline, et riigiettevõte võidaks ka teise astme kohtus ning teeniks põhivõla ja viivistega kokku üle 240 miljoni krooni.

    "Eesti Raudtee ei pea reaalseks kohtu poolt välja mõistetud raha reaalselt kättesaamist ja ma ei usu, et leidub inimest, kes asjaolusid kainelt kaaludes seda usub," ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase Delfile.
    "Kohtuotsus teatavasti ei taga väljamõistetud summa reaalset väljamaksmist, poolte vahel saavutatav kompromisskokkulepe garanteerib. Ehk parem varblane peos kui tuvi katusel," kiusas Glase.
    15. septembril tegi Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann Äripäevas ilmunud artikliga avalikuks, et Eesti Raudtee nõukogu otsusega alustab riigile kuuluv ettevõte 60 miljonilt kroonilt läbirääkimisi ASiga Spacecom, leidmaks kompromiss infrastruktuuritasude suuruse üle peetavas kohtuvaidluses.
    "Oleme nendega nii kaua kohtus käinud, et see asi tuleks mingil ajal ära lõpetada," rääkis Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. Ligi kuus aastat kestnud vaidlus on läbinud alles esimese astme kohtu ning viinud kohtukuludena ettevõtte kukrust pea üheksa miljonit krooni.
    Praegu peamiselt raudteeveeremi rentimisega tegelev Spacecom oli aastail 2004-2005 üks raudteevedajatest. Mingil ajal hakkas Spacecom Eesti Raudteega protsessima infrastruktuuritasude suuruse üle ning jättis osa tasudest maksmata.
    Tänavu veebruaris tegi Harju maakohus otsuse, millega mõisteti Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks infrastruktuuri kasutamise lepingust tulenev põhivõlg 119,5 miljonit krooni ja viivis 122,4 miljonit krooni. Lisaks tuleb Spacecomil maksta 8,8 miljonit krooni Eesti Raudtee kohtukulude katteks.
    Otsiti kompromissi
    Spacecom apelleeris otsuse Tallinna ringkonnakohtus ning oktoobri alguseks on planeeritud ka esimene istung.
    Samal ajal käisid poolte vahel konsultatsioonid kompromissi leidmiseks. Spacecom pakkus hiljuti 60 miljonit krooni, mille peale Eesti Raudtee nõukogu volitaski juhatust kokkulepet sõlmima. Kui kompromissis lepitakse kokku, peab nõukogu selle ka kinnitama. Simmermanni sõnul oli vastaspool seni pakkunud 15 miljonit krooni. "Me isegi ei mõelnud siis kokkuleppe peale. Hiljuti läksid pakkumised suuremaks ja nüüd me mõtleme kompromissile," lisas ta.
    Raudteejuhi sõnul tuli Harju maakohtu otsus kõigile üllatusena, sest välja mõisteti ka kõik viivised. See on päris suur summa ning Simmermanni arvates ei ole kogu summat reaalne kätte saada.
    Aastatega ongi viivisesumma kasvanud põhivõlast suuremaks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli viivisemääraks 0,15% päevas, s.o 54,75% aastas. Spacecom leidis kohtuvaidluses, et viivisemäär on ebamõistlikult suur, ületades lepingujärgsel perioodil kehtinud seadusjärgsed viivisemäärad ca viiekordselt.
    Kuna viivisemäär oli lepingu tüüptingimus, siis vedaja arvates ei olnud selle üle läbirääkimine võimalik, sest Eesti Raudtee keeldus mistahes lepingutingimuste üle läbirääkimistest ning sellise määraga lepingu allkirjastamiseta ei oleks Spacecom saanud vedusid teha.
    Ossinovski on sõnakehv
    Spacecomi juhatuse liikme Oleg Ossinovski sõnul on kompromissi otsitud kevadest saadik. "Kuni ma pole seda otsust näinud, ma ei kommenteeri," ütles ta Eesti Raudtee nõukogu otsuse kohta, millega alustatakse 60 miljonilt kroonilt kokkuleppe otsimist.
    9 miljonit krooni on aastaid kestnud vaidlus Spacecomiga nõudnud Eesti Raudteelt kohtukuludena.
    KRONOLOOGIA
    • 12.05.2004 sõlmisid ASid Eesti Raudtee ja Spacecom infrastruktuuri kasutamise lepingu.
    • 5.12.2004 lõppes leping Eesti Raudtee poolt lepingu ülesütlemise tõttu.
    • 8.12.2004 esitas Eesti Raudtee kohtusse vastuhagi Spacecomi vastu, milles palus välja mõista kostjalt põhivõlga 30,7 m kr pluss viivised.
    • 30.04.2008 loobus Spacecom haginõudest Eesti Raudtee vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes ning palus tagastada talle pool tasutud riigilõivust.
    • 11.06.2008 teatas Spacecom, et loobub ka nõudest Eesti Raudtee vastu infrastruktuuri tasu suuruse tuvastamiseks.
    • 27.06.2008 määrusega lõpetas kohus menetluse Spacecomi hagis Eesti Raudtee vastu poolte vahel 12.04.2004 sõlmitud infrastruktuuri kasutamise lepingu täitmise kohustamiseks ja tasu suuruse tuvastamiseks.
    • 11.06.2008 esitas Spacecom kohtusse omakorda vastuhagi Eesti Raudtee vastu tekitatud kahju hüvitamiseks ning palus esitatud hagis tasaarvestada Eesti Raudtee võimalik infrastruktuuri kasutustasu nõue Spacecom kahju hüvitamise nõudega vastavalt kohtu tuvastatud vastastikuste nõuete suurusele.
    • 27.08.2008 kohtumäärusega keeldus kohus Spacecomi vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest ja määras anda Spacecomi vastuhagiavaldus Eesti Raudtee vastu tekitatud kahju hüvitamiseks Harju maakohtu kantseleisse iseseisva hagina.
    • 1.02 2010 otsustas Harju maakohus mõista Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks välja raudtee infrastruktuuri kasutamise lepingust tuleneva põhivõla 119,5 miljonit krooni ja viivise 122,4 miljonit krooni. Lisaks mõisteti Spacecomilt välja 8,8 miljonit krooni Eesti Raudtee kohtukulude katteks.
    • 5.10.2010 arutab Tallinna ringkonnakohtus Spacecomi apellatsiooni Harju maakohtu otsusele võla ja viivise nõudes.
    TAUST
    • ASi Spacecom aktsiatest omavad üle 10% järgmised aktsionärid: La Spiagia Enterprises Ltd (Küpros), AS Skinest Rail (läbi firmade omanik Oleg Ossinovski), Globaltrans Investment Plc (Küpros).
    • Spacecomi nõukogu liikmed on Vasily Barashkov ja Alexander Shenets (Moskva), Mikhail Loganov (Küpros), Vladimir Mironov (Tallinn). Spacecomi juhatuse liikmed on Oleg Ossinovski ja Siarhei Psiola.
    • Spacecom on asutatud ja registreeritud Eestis aastal 2003. Gruppi kuuluvad tütarettevõtted AS Skinest Veeremi, SIA Hoover ja Ekolinja OY. Lisaks omab ettevõte 25,27% osalust sidusettevõttes A/S "Daugavpils Lokomotivju Remonta Rupnica".
    Otsuse langetajad ehk Eesti Raudtee nõukogu
    • Tõnis Haavel - nõukogu esimees
    • Peep Aru - nõukogu liige• Tõnu Kõiv - nõukogu liige• Taavi Madiberk - nõukogu liige• Tõnis Palts - nõukogu liige• Janno Rokk - nõukogu liige• Urmas Sõõrumaa - nõukogu liige
    TASUB TEADA
    Pooltel vaidlusaluseid teemasid jätkub
    Pooled ei vaidle selle üle, et:
    • poolte vahel oli 12.05.2004 sõlmitud raudtee infrastruktuuri kasutamise leping;
    • leping lõppes 5.12.2004 Eesti Raudtee poolt lepingu ülesütlemise tõttu;
    • perioodil 6.12.2004-28.05.2005 kasutas Spacecom Eesti Raudtee raudtee infrastruktuuri hagi tagamise määruse alusel;
    • raudteeinfrastruktuuri tasu kuulus kuni 5.12.2004 tasumisele lepingulisel alusel.
    Pooled vaidlevad selle üle:
    • millistest aktidest lähtuvalt saab poolte vahel lepingus kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kindlaks määrata;
    • kas ja mis õiguslikul alusel on hagejal õigus nõuda tasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest, s.o kas kogu vaidlustatava perioodi eest poolte vahel sõlmitud lepingu alusel või lepinguvälisel alusel hagi tagamisega tekitatud kahjuna või pärast lepingu ülesütlemist võimaldas hageja kostjal raudteeinfrastruktuuri kasutada ühekordsete läbilaskevõimete eraldamise korras vastavalt RdtS paragrahv 7 lg 2 ja paragrahv 59 lg 5 suurusele ning tasu suuruse määratleb seejuures RdtS paragrahv 59 lg 5, kusjuures osundatud seadusesätte järgi saab kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime osa eest olla seotud üksnes selle läbilaskevõime osa kasutada andmise otseste kuludega;
    • kas tasu komponendid, mille Eesti Raudtee on võtnud aluseks raudteeinfrastruktuuri kasutustasu väljaarvestamisel, on õiged;
    • kas tasu arvutamise aluseks olevad arvandmed on õiged;
    • kas ja kui jah, siis milliselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist.
    • kas kostjal on õigus tema väidetav nõue tasaarvestada tema poolt menetluse käigus esitatud tasaarvestusavalduse alusel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.