Insener: uus tehnoloogia päästaks Kiviõli Keemiatööstuse

OMX Baltic0,16%318,45
OMX Riga0,5%1 013,98
OMX Tallinn0,03%2 253,42
OMX Vilnius0,88%1 507,47
S&P 5001,31%7 619,38
DOW 300,49%52 486,49
Nasdaq 1,6%25 466,19
FTSE 1000,22%10 859,4
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic0,16%318,45
OMX Riga0,5%1 013,98
OMX Tallinn0,03%2 253,42
OMX Vilnius0,88%1 507,47
S&P 5001,31%7 619,38
DOW 300,49%52 486,49
Nasdaq 1,6%25 466,19
FTSE 1000,22%10 859,4
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Insener-tehnoloogi Konstantin Trofimenko sõnul on olemas tehnoloogia, mis lubab Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist.

Alyona Stadnik

„Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et peab põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Trofimenko.

Kiviõli Keemiatööstus toodab põlevkiviõli nn teise sordi põlevkivist, mille osakeste läbimõõt on 25-125 millimeetrit. Kaevandatud põlevkivi sorteerimisel ja sõelumisel tekivad aga ka peenemad tükid nn kolmandast sordist, mille läbimõõt on 0-25 mm ja mis ei sobi õli tootmiseks KKT poolt kasutavates seadmetes ning mida lihtsalt ladustatakse.

Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 tuhande tonni moodustab just kolmanda sordi põlevkivi.

„Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku!“ rõhutas Trofimenko.

Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale ei tohi Eestis kaevandatava põlevkivi maht ületada 20 miljonit tonni aastas. Iga-aastast 500 tuhande tonni kolmanda sordi põlevkivi ladustamist võib selles kontekstis pidada barbaarsuseks Eesti loodusressursside suhtes, märkis insener.

Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 tuhat tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.

Tehnoloogia on välja töötatud ja edukalt kasutusel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on ammu tuntud ka Eestis nii Tallinna Tehnikaülikooli ja Põlevkivikeemia Instituudi teadlastele kui ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuste tehnoloogidele, sealhulgas ka KKT juhtkonnale, lisas Trofimenko.

Insener: uus tehnoloogia päästaks Kiviõli Keemiatööstuse

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised