Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maaomanik: KKTtahab kingitust

    Rikaste TOPis figureerivatele isale-pojale Toomas ja Raivo Tammele kuuluva Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) põlevkivikarjääri laienduse teele jäävate maatükkide üks omanikest Nikolai Reisman väidab, et jutt tehase kinni panemisest on pelgalt selleks, et iga hinnaga riigilt välja pressida soodustus.

    "Olles Kiviõli Keemiatööstuse finantsseisuga keskmiselt paremini kursis julgen seda väita," kommenteeris Reisman, kelle sõnul pole Kiviõli Keemiatööstus sisulise ettepanekuga maaomanike poole pöördunud.
    „Ilmselgelt loodetakse sellele, et riik lahendab asja jõupositsioonilt ja teeb keemiatööstusele maksumaksjate arvelt 3,3 miljardi kroonise kingituse,“ kommenteeris Reisman.
    Reismani arvutuste järgi hoiab KKT valitsuses sundvõõrandamist läbi surudes kokku umbes 3,3 miljardit krooni, mis kuluks tooraine sisseostmisele.
    Pärast põlevkivi töötlemist teeniks aga KKT saadud koguse põlevkiviõli müügist juba ca 11 miljardit krooni, lisas Reisman.
    Reismanil on kahju, et tehase omanik oma töötajatest ei hooli, kui ta on valmis oma kasumiahnuse nimel need inimesed ohvriks tooma.„Aga väited, et kivi saab varsti otsa, ei vasta tõele,“ lausus Reisman.
    Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 000 tonni moodustab kolmanda sordi põlevkivi, peenema läbimõõduga, mida keemiatööstus õlitootmiseks ei kasuta. Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku, väidab Reisman.
    Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 000 tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.
    „On olemas tehnoloogia, mis lubab KKT kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist, mis annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et üldse peaks põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Reisman.
    Reismani sõnul ei vasta tõele ka väide nagu poleks Eesti Energia kaevandused suutelised tehase põlevkivi vajadusi rahuldada.
    „Aidu karjäär, kust KKT hangib põlevkivi ka praegu, suudab lähima kahe aasta jooksul tagada KKT vajadused aastamahus minimaalselt 500 000 tonni,“ lausus Reisman.
    Õlitootmise toorainet kaevandatakse ka Estonia ja Viru kaevandustes, mis töötavad lähiaastatel täisvõimsusel.
    Estonia kaevandusmahtusid on plaanis mõne aasta pärast isegi kahekordistada, mis lubab oluliselt suurendada ka teise sordi põlevkivi tootmist.
    „Miks mitte kasutada võimalust osta põlevkivi Eesti Energialt ja rakendada juba töötavaid teadussaavutusi, mis lubavad toota tehasel põlevkiviõli, mitte ainult teise, vaid ka kolmanda sordi põlevkivist, selle asemel, et külvata Kiviõli linnaelanikes paanikat ja raisata ilmaaegu riigi maavarasid?“ imestab Reisman.
    Reismani arvates on kummaline, et majandusministeerium ja valitsus ei vii enne taolise “kingituse” tegemist läbi mingit kontrolli või isegi põhjalikumat analüüsi, et uurida kiviõlitööstuse väiteid tegevuse lõpetamisest, kui riigilt soodustust ei saada.
    „Olen algusest peale hämmastusega jälginud, millise õhinaga on riik ja ministeerium ette valmistamas karjääri laienduse ette jäävate maade sundvõõrandamist ühe täiesti tavalise, kasumi teenimisele suunatud eraettevõtte huvides,“ kommenteeris Reisman
    KKT jaoks pole see esimene kord riigilt suuri soodustusi saada – ka riigikogu liikmed ise nimetavad käesoleva riigikogu suurimate möödalaskmiste hulgas nn “Tamme Auto seaduse” läbisurumist riigikogus, millega üks osapool sai täiesti arusaamatuid soodustusi, lisas Reisman.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.