Maaomanik: KKTtahab kingitust

"Olles Kiviõli Keemiatööstuse finantsseisuga keskmiselt paremini kursis julgen seda väita," kommenteeris Reisman, kelle sõnul pole Kiviõli Keemiatööstus sisulise ettepanekuga maaomanike poole pöördunud.

„Ilmselgelt loodetakse sellele, et riik lahendab asja jõupositsioonilt ja teeb keemiatööstusele maksumaksjate arvelt 3,3 miljardi kroonise kingituse,“ kommenteeris Reisman.

Reismani arvutuste järgi hoiab KKT valitsuses sundvõõrandamist läbi surudes kokku umbes 3,3 miljardit krooni, mis kuluks tooraine sisseostmisele.

Õlitootmise toorainet kaevandatakse ka Estonia ja Viru kaevandustes, mis töötavad lähiaastatel täisvõimsusel.

Estonia kaevandusmahtusid on plaanis mõne aasta pärast isegi kahekordistada, mis lubab oluliselt suurendada ka teise sordi põlevkivi tootmist.

„Miks mitte kasutada võimalust osta põlevkivi Eesti Energialt ja rakendada juba töötavaid teadussaavutusi, mis lubavad toota tehasel põlevkiviõli, mitte ainult teise, vaid ka kolmanda sordi põlevkivist, selle asemel, et külvata Kiviõli linnaelanikes paanikat ja raisata ilmaaegu riigi maavarasid?“ imestab Reisman.

Reismani arvates on kummaline, et majandusministeerium ja valitsus ei vii enne taolise “kingituse” tegemist läbi mingit kontrolli või isegi põhjalikumat analüüsi, et uurida kiviõlitööstuse väiteid tegevuse lõpetamisest, kui riigilt soodustust ei saada.

„Olen algusest peale hämmastusega jälginud, millise õhinaga on riik ja ministeerium ette valmistamas karjääri laienduse ette jäävate maade sundvõõrandamist ühe täiesti tavalise, kasumi teenimisele suunatud eraettevõtte huvides,“ kommenteeris Reisman

KKT jaoks pole see esimene kord riigilt suuri soodustusi saada – ka riigikogu liikmed ise nimetavad käesoleva riigikogu suurimate möödalaskmiste hulgas nn “Tamme Auto seaduse” läbisurumist riigikogus, millega üks osapool sai täiesti arusaamatuid soodustusi, lisas Reisman.