Advokaat: eraparklad peavad oma valdusi hoolikamalt märgistama
Eilne Riigikohtu otsus, mis sedastas, et parkimise võimaldamine ei tähenda, et parkla omanik ja parkija on sõlminud lepingu, sunnib eraparklaid oma platse hoolikamalt märgistama ning parkimishindu teavitustahvlitel korrektselt väljendama.
Järgneb kohtuvaidluses kostjat esindanud advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat Ramon Raski kommentaar:
Riigikohtu otsuses on olulised kaks aspekti. Esiteks on Riigikohus asunud seisukohale, et sõiduki parkimine ei too iseenesest kaasa veel parkimisteenuse lepingu sõlmimist, vaid tegemist on parkija poolse pakkumusega parkimisteenuse osutajale sõlmida parkimisteenuse leping. See omakorda tähendab, et parkimisteenuse osutaja peab nüüd omakorda ühes või teises vormis talle tehtud pakkumusega nõustuma, et saaks lugeda parkimisteenuse lepingus sõlmituks.
Riigikohus seadis oma lahendis kahtluse alla ringkonnakohtu seisukoha, et parkimisteenuse osutaja saab avaldada nõustumust talle tehtud pakkumusega ka vaikimisi (s.t tehes mitte midagi). Samas ei välistanud Riigikohus seda võimalust siiski lõpuni ja ringkonnakohtul tuleb seda küsimust asja uuel arutamisel täiendavalt vaagida. Juhul, kui ringkonnakohus peaks jõudma järelduseni, et parkimisteenuse osutaja ei saa vaikimisi avaldada nõustumust lepingu sõlmimiseks, vaid peab kas sõnas või teos väljendama nõusolekut parkimislepingu sõlmimiseks, tähendab see olulist muudatust parkimisteenuse korraldamises avatud eraparklates.
Siinjuures tuleb silmas pidada, et Riigikohtu seisukohad puudutavad vaid konkreetset kaasust ja kindlasti oleks meelevaldne nende laiendamine kõigile eraparklatele. Arvestades konkreetse tsiviilasja asjaolusid, siis saab nimetatud seisukohti tõenäoliselt kohaldada vaid avatud, s.t tõkestamata sissepääsuga eraparklatele.
Teine aspekt, mille Riigikohus esile tõi, on parkimisteenuse tingimuste esitamise selgus/selgusetus. Juhul, kui tingimuste "sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu" et sõiduki parkija ei osanud taolise tingimuse sisaldumist tüüptingimustes oodata või mõista, siis ei saa ka nimetatud tingimust pidada lepingu osaks.
Kokkuvõttes ei ütle Riigikohus oma lahendiga kindlasti mitte seda, et parkimisteenuse osutamine ja selle eest tasu nõudmine eramaal ei ole võimalik. Küsimus on aga selles, milliseid samme peab parkimisteenuse pakkuja astuma, et avatud, s.t reguleerimata sissesõiduga eraparklas parkimisteenuse leping sõlmida ehk millisel viisil ja selgusega tuleb avaldada parkimise tingimused ja mis vormis tuleb avaldada nõustumust parkimisteenuse lepingu sõlmimiseks.
Eelduslikult tooks see kaasa parklate operaatorite poolt eraparkimisalade hoolikama märgistamise ja nendele sisenemise ning väljumise reguleerimise.