- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,89%7 843,19
- DOW 300,7%51 627,39
- Nasdaq 0,87%27 717,33
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%96,22
- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,89%7 843,19
- DOW 300,7%51 627,39
- Nasdaq 0,87%27 717,33
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%96,22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
'Poliitiline' aktsia sipleb sogases vees
"Juba IPO ajal väitsin, et Tallinna Vee aktsia on "poliitiline" aktsia. See on veel selgem nüüd ehk siis aktsia väärtus sõltub poliitilistest otsustest. Põhimõtteliselt see aktsia ei peaks olema börsil, vaid Tallinn linna 100% omanduses," kommenteeris investor Stefan Andersson.
"Praegu on kõik kõige suurema ja nähtavama lihatüki kallal, teatud grupp poliitikuid siis. Õiguslik ja majanduslik kompott on kokku saamas. Tervet mõistust seal ei ole, kuid mingi lahendus tuleb leida," märkis investor Arvo Nõges ja lisas, et võidavad need, kel mõju tugevam.
Praegu kobavad investorid pimeduses selles osas, milliseks kujunevad veetariifid pärast 1. novembrit. Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul ei muutu tarbija jaoks kuni selle ajani mitte midagi.
"Vastavalt uuele seadusele säilib ettevõttel sama hinnakiri, mis on praegu. Mitte midagi tarbija jaoks ei muutu. Kui ettevõte soovib hinda tõsta, siis peab ta selle ametiga kooskõlastama. Seadus pole veel jõustunud, 1. november tuleb ära oodata ja siis saab teada, kas ettevõte avaldab soovi hinda muuta," kommenteeris Ots teemat.
Teine probleem Tallinna Veega on Anderssoni sõnul ettevõtte hiiglaslikud kulud, mis jooksevad suuromanikele United Utilitiese konsultatsioonitasudena.
"Mulle jääb arusaamatuks, miks vajab Tallinna veefirma selliseid kalleid välismaa töötajaid, et oma äri ajada. Kuidas saab Eesti Energia, Elion või Tartu Veevärk ilma nendeta hakkama, võin küsida retooriliselt," märkis Andersson.
"Aktsia kohta arvan, et see on päris kindel investeering kuni 8 euroni, ent üle selle ei ole ta enam midagi erilist. Aga jällegi, kõik sõltub poliitilistest otsustest," lisas ta.
Tallinna Vee juhi Ian Plenderleithi sõnul on ettevõtte tegevuskulud kasvanud seoses elektrituru avanemisega seotud energiakulude kasvu ning kõrgemate reostustasudega.
Investor Nõgese hinnangul on naljakas võrrelda toimuvaid vaidlusi ja arvetel kajastuvat elektri ja vee hinna kogusumma vahet.
"Eriti naljakas on kogu pikaajaline poliitiline kampaania Tallinna Vee ümber versus Eesti Energia. Ilmekas näide, kuidas üks monopol võib toimetada "konkurentsiameti ettekirjutuste järgi" ja kuidas veearve võrreldes elektriarvega on ligi kümnekordse vahega. Üks ettevõte võib rahulikult tõsta hinda kaks korda aastas. Samas pole olnud ka momenti, et Eesti Energia oleks hinda langetanud. Tegemist on erinevate ressurssidega, kuid on olemas ka teatud sarnasus. Siis võiks ka hinnastamise põhimõtetes olla sarnasus. Siin on karjuv vastuolu," rääkis investor, kes ise aga on teada-tuntud "kalastaja" aktsiaturul.
"Segased ajad on kalastamiseks jällegi sobilikud. Viimasel ajal on tuul pöördunud ja mina olen, jah, teada-tuntud kalastaja. Minu jaoks on see iseenesest tore," muheles Nõges telefonis.
Hetkel kuum
Tallinna linna käest ei õnnestunud reedel kommentaari saada.
Septembri lõpus ütles abilinnapea Deniss Boroditš, et konkurentsiameti vee hinna arvutamise metoodika tekitab küsimusi.
Sellest tulenevalt tellis linn, kes on ühtlasi ka veefirma suuromanik, majandusregulatsiooni valdkonna ettevõttelt Oxera konkurentsiameti metoodika analüüsi.
Tallinna Vee juht Ian Plenderleith viskab palli konkurentsiameti väravasse ja teatab, et olukord on kahetsusväärne, sest seaduse kiirustades jõustamine ilma korraliku metoodikata hoiab nüüd nii kliente kui ka investoreid teadmatuses 2011. aasta vee hindade osas.
"On võimatu seda öelda, sest meil ei ole mingit infot selle kohta, mida kavatseb konkurentsiamet teha pärast 1. novembrit. AS Tallinna Vesi on siiani käitunud vastavalt senisele protseduurile ning esitanud Tallinna linnale 2011. aasta tariifiavalduse vastavalt erastamise järel linnaga sõlmitud teenustelepingule. Selle kohaselt muutuksid veetariifid allesjäänud regulatsiooniperioodil 2010-2020 vaid inflatsiooni võrra," lausus ta.
Mis puudutab investoritele tootlikkuse tagamist, siis peamine erinevus meie arvutuste ning konkurentsiameti tulukuse kalkulatsiooni vahel on, et AS Tallinna Vesi kasutab rahvusvahelistel parimatel tavadel põhinevaid erastatud kommunaalettevõtete põhimõtteid (nagu Briti regulaator Ofwat), võttes arvesse reaalset tulukust investeeritud kapitalilt ning ettevõtte väärtust erastamisel.
Soovitaks enne Tallinna Vee hinnaregulatsiooni paikapanemist riskikartlikel investoritel aktsiat vältida. Meie soovitus Tallinna Vee aktsiale on "vaatluse all".
Nagu kinnitas ka juhtkond aruandes, on praegu raske prognoosida, milliseks kujunevad vee hinnad ning seetõttu ei ole võimalik ka prognoose tuleviku kohta teha. Tallinna Vee aktsia hind on ainuüksi selle aasta tipust langenud 36 protsenti, mis tähendab, et hinnas peegeldub juba ootus, et veetariife Tallinnas märgatavalt langetatakse.
III kvartali käive ületas LHV ootusi, kuid kasum jäi investeerimispanga ootustele 5 protsenti alla. Käibenäitaja kasvu toetas majanduskeskkonna paranemise mõjul vaikselt suurenevad teenuste mahud. Samas olid Tallinna Vee tegevuskulud koguni 18 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi ning märgatavalt kõrgemad ootustest.
Autor: Kaisa Tahlfeld
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele