Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järgigem Läti eeskuju!
Miks peaks investor oma raha just Eestisse tooma? Miks peaks kohalik ettevõtja oma raha siia jätma? Investeeringust loodetakse saada kasumit, vastasel juhul muutub see pelgalt heategevuseks, mis ei saa majandust mõistlikul moel edasi viia. Mis on selleks vajalik? Tööjõud - Eestis on palju kõrgelt haritud inimesi. Stabiilsus - riik on suhteliselt läbipaistev, vähese korruptsiooniga, õigusrahu mõistes enam-vähem rahuldav, kohe-kohe liitume ka eurotsooniga. See kõik on suurepärane, kuid eelkõige tõmbab investorit ligi investeeringu tasuvus. Odavus.
Kuid odava tööjõuga riik me enam pole. Suurepärasele ettevõtte tulumaksu režiimile vaatamata on efektiivne tulumaksumäär siiski kõrgem kui nt Lätis või Leedus. Käibemaksusoodustustest kaotati ära kõik, mis vähegi võimalik. Ja palgates siin mitte just kõige odavamat tööjõudu, peab investor olema valmis selleks, et kogu tema tööjõukulule lisandub veel rohkem kui kolmandik sotsiaalmaksu näol. Läti, kes konkureerib meiega investeeringute meelitamises, astus hiljuti ühe olulise sammu investorite silmis atraktiivsemaks muutmise teel. Uueks kontseptsiooniks on mikroühingu maks.
Mikroühing on äriühing, mille aastakäive jääb ca 1,55 miljoni krooni piiresse. Sellisel äriühingul võimaldatakse soovi korral liituda süsteemiga, kus tasumisele kuulub vaid üks maks: 9% käibest. Ja see 9% on ka kõik: pole tulumakse, sotsiaalmakse, osanike tulu maksustamist!
Et asi poleks liiga roosiline, on sellele seatud mõned piirangud. Kui mikroühingu töötajate arv on igas kvartalis üle viie, suurendatakse maksumäära 2% võrra iga "liigse" töötaja eest. Kui töötaja kuutasu on üle 500 lati (ca 11 000 krooni), maksustatakse "ülejääk" 20% maksumääraga. Kui aastakäive ületab selle ca 1,5 miljoni krooni piiri, maksustatakse ületav osa samuti 20% maksumääraga. Aga siiski on üsna selge, milline on kasulikum koht investeeringule: kas siin- või sealpool Valga-Valka piiri.
Meie riigi praktika on seni olnud vastupidine: maksuamet on soovinud pigem maksustada mikroettevõtete jaotatud dividende töötasumaksudega. Eestis seni toimunud diskussioon sotsiaalmaksule lae kehtestamisest on Läti mikroettevõtte maksuga saanud määratult suurema tähenduse. Näib, et sotsiaalmaksule mõistliku lae kehtestamine on vähim, mida Eesti on sunnitud tegema, et vähegi maksukonkurentsis püsida. Lisaks sellele tuleb jätkata teisi seni toppama jäänud maksureforme ning nende riigi antavate toetuste piiramist, millest riigile ega toetuse saajale olulist kasu pole.