Tartu maamaksu määr on püsinud muutumatuna juba alates 2002. aastast.

Abilinnapea Raimond Tamm selgitas, et linna huvi ei ole koduomanikke ja ettevõtjaid maamaksuga karistada. "Kogutav maamaks suunatakse elanikele osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmisesse ning infrastruktuuri arendamisesse, et kohalikku elu- ja majandamiskeskkonda maksimaalselt parendada," sõnas ta.

Linnavalitsus teeb ühtlasi volikogule ettepaneku kehtestada uus maamaksust vabastamise kord. Ühe olulisema muudatusena ei pea uue korra alusel maksuvabastuse taotleja rahvastikuregistri järgne elukoht olema enam Tartu linn. "Tuginedes maamaksuseadusele anname edaspidi võimaluse maksuvabastust taotleda ka neile pensionäridele ja represseeritutele, kes ei oma Tartusse sissekirjutust," selgitas abilinnapea.

Eelnõu kohaselt jääksid paika kõik senised soodustuste piirmäärad. Pensionärid ja represseeritud saavad jätkuvalt neile ette nähtud maksimaalselt 400kroonist maamaksu soodustust.

Maamaksukohuslastele on järgmisel aastal oluliseks muutuseks ka see, et maamaksuseaduse kohaselt tõuseb maamaksu määramise alampiir viie euroni

(78,23 kroonini) senise 50 krooni asemel. Tamme sõnul tähendab uus maamaksu alampiir seda, et paljud Tartu korteriomanikud järgmisel aastal maamaksuteadet üldse ei saagi.

"See tähendab, et maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui arvutuslik maamaksusumma on alla viie euro ehk 78,23 krooni arvestatuna iga objekti kohta eraldi," selgitas Tamm.

Käesoleva aasta 11. oktoobri seisuga on maamaksukohuslasi Tartu linnas 44 790, neist füüsilisi isikuid on 43 259 ja juriidilisi isikuid 1531.