“Ma arvan, et on väga oluline, kas inimene elab korterelamus ja kasutab piltlikult öeldes paari ruutmeetrit maad, või on tegemist erakrundiga, kus kasutatakse linnamaad 2000 ruutmeetrit. On ju loomulik, et see, kes kasutab linnamaad rohkem, maksab rohkem ka maamaksu,” selgitas Kivimägi.

Ka erakrundi ees olev linnatänav tahab ju puhtaks lükkamist  ja mida suurem krunt, seda rohkem peaks elanik ka linnakassasse maamaksu teel tasuma, lisas Kivimägi.

“Meie jaoks on maamaks ikkagi tänasel päeval väga oluline tuluallikas ja finantsseis lihtsalt ei võimalda selle kaotamist, kuna meie eelarves moodustab 17 miljonit krooni 600 miljonist arvestatava osa,” kommenteeris maamaksu kaotamise ideed Toomas Kivimägi.

Kivimägi kinnitusel ei ole Pärnu linnavalitsuses maamaksu tervikuna ära kaotamise teemat üleval olnud. “Küll aga on meil Harku vallaga sarnane murekoht,  sest ka Pärnus omavad kinnisvara terve rida inimesi, kes tegelikkuses ei ole siia sisse kirjutatud ja maksavad tulumaksu kusagile mujale,” selgitas Kivimägi.

 “Me oleme küll kaalunud teist varianti, et tõsta kõigil maamaksu ja teha Pärnu linna sissekirjutust omavatele maaomanikele soodustust, kuid selle administreerimine on piisavalt kulukas, mistõttu ma leian, et see rahaline võit on tegelikult suhteliselt väikene,” rääkis Kivimägi.

Ma saan probleemisi sisust aru, kuid tegelikult ei ole ka see õiglane lahendus ja me oleme ka need plaanid maha matnud, lisas ta.