Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maamaksu kaotamine oleks ebaõiglane

    Kui maamaksu kaotamine ka teoreetiliselt võimalik oleks, siis kahtlen selle idee õigsuses, kuna see seab maaomanikud ebavõrdsesse olukorda, kommenteeris maamaksu kaotamise ideed Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

    “Ma arvan, et on väga oluline, kas inimene elab korterelamus ja kasutab piltlikult öeldes paari ruutmeetrit maad, või on tegemist erakrundiga, kus kasutatakse linnamaad 2000 ruutmeetrit. On ju loomulik, et see, kes kasutab linnamaad rohkem, maksab rohkem ka maamaksu,” selgitas Kivimägi.
    Ka erakrundi ees olev linnatänav tahab ju puhtaks lükkamist  ja mida suurem krunt, seda rohkem peaks elanik ka linnakassasse maamaksu teel tasuma, lisas Kivimägi.
    “Meie jaoks on maamaks ikkagi tänasel päeval väga oluline tuluallikas ja finantsseis lihtsalt ei võimalda selle kaotamist, kuna meie eelarves moodustab 17 miljonit krooni 600 miljonist arvestatava osa,” kommenteeris maamaksu kaotamise ideed Toomas Kivimägi.
    Kivimägi kinnitusel ei ole Pärnu linnavalitsuses maamaksu tervikuna ära kaotamise teemat üleval olnud. “Küll aga on meil Harku vallaga sarnane murekoht,  sest ka Pärnus omavad kinnisvara terve rida inimesi, kes tegelikkuses ei ole siia sisse kirjutatud ja maksavad tulumaksu kusagile mujale,” selgitas Kivimägi.
     “Me oleme küll kaalunud teist varianti, et tõsta kõigil maamaksu ja teha Pärnu linna sissekirjutust omavatele maaomanikele soodustust, kuid selle administreerimine on piisavalt kulukas, mistõttu ma leian, et see rahaline võit on tegelikult suhteliselt väikene,” rääkis Kivimägi.
    Ma saan probleemisi sisust aru, kuid tegelikult ei ole ka see õiglane lahendus ja me oleme ka need plaanid maha matnud, lisas ta.  
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.