Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harku vald, esimene julge

    Harku vald tahab tühistada maa-maksu. Äripäeva arvates on see positiivne algatus ja pretsedent.

    Äripäeva arvates on see ääretult positiivne algatus ja heas mõttes laineid lööv pretsedent. On imetlusväärne, kuidas üks rahva rahast elatuv organisatsioon võtab kätte ja loobub millestki sellesama rahva kasuks.
    Tõsi, õhus on oht, et see samm astutakse vaid lähenevaid valimisi silmas pidades, kuid me ei tahaks siiski uskuda, et vallajuhid aasta pärast maamaksu taas kehtestavad, see kõlaks juba poliitilise enesetapuna. Samas kipub seda võimalust tõestama asjaolu, et maksust vabastatakse vaid eraisikud, äriühinguile (kes hääletada ei saa) jääb maks alles. Härrased, ei maksaks poolele teele seisma jääda, kui maksud maha, siis ikka kõigilt!
    Praegu veel üle kogu Eesti riigi kehtivat maamaksu kogub maksu- ja tolliamet, tänavu peaks laekuma kokku 752 miljonit krooni 386 000 maaomanikult. Äripäeva arvates tuleks maamaks kui igand aga üldse ära kaotada. Tegelikult oleme seda trummi varemgi tagunud.
    Viimati tegime juhtkirjas ettepaneku kaotada maamaks 24. märtsil 2008. “Seepärast kaevame välja vana mõtte ja soovitame maamaks ära kaotada. Oleme sellest varem mitu korda kirjutanud. Sama jutuga on iga paari aasta tagant välja tulnud ka maksumaksjate liit, Reformierakond ja terve hulk üksikisikuid. Mis me jutustame, teeme parem ära!” kirjutasime toona.
    Mis täna, pea kolm aastat hiljem teisiti on? Reformierakond on ikka veel võimul (juba ligi 12 aastat ühtejärge), kuid jutud maamaksu kaotamisest ei taha kuidagi tegudeni jõuda...
    Tõsi ta on, et ühe omavalitsuse tulust moodustab maamaks üsna arvestatava osa. Kuid ehk õnnestuks omavalitsuselt veidi kulude poolt üle vaadata? Ei saa me siinkohal ei üle ega ümber Eesti suurimast omavalitsusest, mis rahvalt korjatava ligikaudu 300 miljoni maamaksukrooni kulutamisega just kõige arukamalt silma ei paista.
    Või on tõesti igal pealinlasel oma postkastist vaja välja noppida kolme erinevat nimetust parteipropagandast kubisevat “tasuta” väljaannet, nagu internetiavarustest kuulda?
    Ses mõttes mõistab Äripäev ühe tavalise pealinlase muret, kes peab iga aasta tuhandeid kroone maamaksu tasuma, kuid vastu ei saa ta mitte heakorrastatud, turvalist ja valgustatud linnaruumi ega lastehoiupaika, vaid nn tasuta ajalehti! Ei kõla just eriti mõistliku vahetuskaubana?
    Olgu, ülejäänud, väiksemad ja kohati ehk arukamad omavalitsused ei priiska praegugi, ehk annaks siis asju veidi riiklikul tasandil ümber mängida, näiteks suurendada üksikisiku tulumaksust kohalikule omavalitsusele minevat osa?
    Pealegi, Harku vald loodab maamaksu kaotamisest hoopis tulu lõigata – nimelt hakkab maamaksuvabastus kehtima vaid Harku valla elanikele ning see peaks vallajuhtide arvates vallale elanikke ja seega ka tulumaksukroone juurde tooma.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.