• Jaga lugu:

    Harku tühistab maamaksu

    Harku vald tahab luua pretsedenti ja kaotada maamaksu valda sisse kirjutatud elanikele. See võib tõsta valla atraktiivsust Tallinna lähiümbrusesse kinnisvara osta plaanivate inimeste silmis.

    "Loodame sellest ka väga otsest tulu saada, sest kui keskmine maamaks on 1200 kuni 1300 krooni, siis ühe inimese kohta on keskmine tulumaksu laekumine 12 000 krooni. Siin on kümnekordne vahe," selgitas Harku vallavanem Kaupo Rätsepp (IRL).
    Tema sõnul loodetakse eelarvesse maamaksust tekkiv tühimik täita tulumaksu arvelt. Harku vallavolikogu hakkab maamaksu kaotamist hääletama tõenäoliselt järgmisel nädalal volikogu istungil.
    Vallavanema sõnul pole tegemist populistliku otsusega, vaid vald on kalkuleerinud, et kui nad saaksid veel selle aastanumbri sees juurde 400 registreeritud elanikku, kataks see vallale 3-4 miljonit krooni maksma mineva maamaksuvabastuse.
    Rätsepa sõnul on uuringute järgi vallas 3000-3500 elanikku, kes pole end valla elanikuna üles andnud. „Meil on potentsiaali tuhandete inimeste näol,“ rõhutas ta.
    Kuna maamaksumäärad ja ka maamaksuvabastus kehtestatakse üheks kalendriaastaks, annab see vallale võimaluse 1. jaanuarist 2012 ehk pärast kevadel toimuvaid riigikogu valimisi maamaks tagasi tuua. "Teoreetiliselt on võimalik maamaksuvabastus kaotada ja maks tagasi tuua, aga me ei taha tõesti inimesi lollitada," kinnitas Rätsepp.
    Harku vallavolikogu esimees, vallavanema erakonnakaaslane Helikar Õepa oli teemat kommenteerides väga optimistlik. "Me ei oleks ju hakanud seda mõtet ajama ja läbi töötama. Igal juhul loodame, et volikogu kiidab selle otsuse heaks," rääkis ta. Õepa kinnitusel toetavad ideed nii IRL kui ka teised erakonnad, samuti vallaelanikud.
    Tema ütlusel on üheks maamaksu kaotamise põhjuseks ka võrdsuse jalule seadmine. "Meil on vallas hästi palju suvilaid, inimesed kasutavad meie infrastruktuuri ja meie valgustust ja meie teid. Selle hooldamise eest peavad maksma elanikud, kelle maksud laekuvad Harku valda. Idee on ka natuke võrdsust tekitada," põhjendas Õepa.
    Viimsi vallavanem Haldo Oravas ütles, et on maamaksuvabastuse teemat ka ise Harku vallajuhiga arutanud ning nõustub selle vajalikkusega, kuid Harku vald on teises situatsioonis kui Viimsi. "Viimsis ei ole nii ulatuslikke suvilapiirkondi, kus omanik on mõne muu omavalitsuse registris. Viimsi vallale tähendaks elanike kodude aluse maa maksust vabastamine umbes kuue miljonit krooni eelarvesse saamata jäänud maamaksutulu," selgitas ta.
    Tema sõnul on Viimsis arutatud eelmise aasta 2. juulist kehtima hakanud maamaksuseaduse muudatusest tulenevat võimalust. Selle kohaselt saaks linnas oleva maa omaniku vabastada maksust 0,3 ha või vallas asuva kinnistu omaniku 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastuse aluseks oleks rahvastikuregistrisse märgitud elukoht. Oravase sõnul peaks aga eelnevalt toimuma korraline maade hindamine, mida riik pole teinud alates 2001. aastast.
    Jõelähtme ja Kose vallavanemad tunnistasid, et ei pea maamaksuvabastust praegu ega lähiajal võimalikuks. "Jõelähtme valla eelarve on natuke alla saja miljoni krooni ja maamaks moodustab sellest päris olulise tuluallika ehk umbes 11%," ütles Reformierakonda kuuluv vallavanem Andrus Umboja.
    Reformierakond oli üks nendest, kes aasta tagasi kohalike valimiste ajal üritas Tallinnas valijate toetust saada just maamaksu kaotamise ideega.
    Jõelähtme vallas ei ole võimalik maamaksu kaotada, sest viimased aastad on Umboja sõnul toimunud vallas tugev kulude kokkuhoid. "Seega pean seda ideed Jõelähtme valla kontekstis ebareaalseks," lisas ta.
    Umboja arutles, et maamaksu kaotamine Harku vallas võimaldab omavalitsusel inimesi juurde saada ning inimeste seisukohast on väiksem maksukoormus parem. "Kui seda oleks Jõelähtmes võimalik rakendada, oleksin kahe käega poolt," ütles ta.
    Ka Kose vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Vello Jõgisoo peab maamaksu kaotamise suurimaks miinuseks auku valla eelarves. "Kose vallas oleks kogu maamaksu kaotamine väärt umbes 2,2 miljonit krooni ja siis oleks vaja ju see 2,2 miljonit kuskilt mujalt leida. Tänastes oludes ei ole seda lihtne teha," rääkis ta. "Ka Harju Omavalitsuste Liidu juhina ei tea ma, et see idee väga suurt kandepinda omaks," lisas Jõgisoo.
    Autor: Kadrin Karner, Indrek Kald
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Juhan Aguraiuja: viis taastuvenergia trendi, millel silm peal hoida
Taastuvenergia ei tähenda ammu enam ainult päikest, tuult ja biomassi – uute tehnoloogiate kõrval vaadatakse senistele lahendustele otsa uue ja värskema pilguga. Danpower Eesti juht Juhan Aguraiuja toob välja viis olulist taastuvenergia trendi.
Taastuvenergia ei tähenda ammu enam ainult päikest, tuult ja biomassi – uute tehnoloogiate kõrval vaadatakse senistele lahendustele otsa uue ja värskema pilguga. Danpower Eesti juht Juhan Aguraiuja toob välja viis olulist taastuvenergia trendi.
Nasdaq ainukesena napis plussis
Peale väga edukat juulit langesid nii S&P 500 kui ka Dow Jones augusti esimesel kauplemispäeval, vaid Nasdaq suutis välja võidelda napi kasvu, vahendab Yahoo Finance.
Peale väga edukat juulit langesid nii S&P 500 kui ka Dow Jones augusti esimesel kauplemispäeval, vaid Nasdaq suutis välja võidelda napi kasvu, vahendab Yahoo Finance.
T1 alghind on isegi suurima võlausaldaja arvates liiga kõrge
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Nordica sai iseseisvaks lennufirmaks
Nordic Aviation Groupi kuuluv Nordica teatas, et alustab tegevust iseseisva lennuettevõttena ja teeb täna oma nime alt esimesed regulaarlennud.
Nordic Aviation Groupi kuuluv Nordica teatas, et alustab tegevust iseseisva lennuettevõttena ja teeb täna oma nime alt esimesed regulaarlennud.