9. november 2010 kell 4:40

Rae vald seab ettevõtjatele karmid nõuded

Paljudes, eriti aga Rae vallas, on tekkinud selline olukord kus detailplaneeringu protsess on algatatud aga peale seda vastuvõtmist on vald esitanud arendajale nõude, et arendaja ehitaks välja teed ja kommunikatsioonid.

Riigikohus tegi tänavu 28. oktoobril haldusasjas nr. 3-3-1-37-10 lahendi, mis lahendab aastaid kestnud vaidluse kohalike omavalitsuste ja kinnisvaraarendajate vahel ning loob pooltele selged käitumisreeglid tulevikuks.

Vandeadvokaadi Alan Biini sõnul on nimetatud lahendi kohaselt peab kohalik omavalitsus soovi korral juba enne detailplaneeringu algatamist sõlmima arendajaga lepingu üldkasutatavate teede, haljasalade ja kommunikatsioonide väljaehitamiseks.

Juhul kui kohalik omavalitsus ei tee seda enne detailplaneeringu algatamist, siis lasub üldkasutatavate teede, haljasalade ja kommunikatsioonide väljaehitamise kohustus vastavalt EhS §-le 13 kohalikul omavalitsusel, lisas Biin.

Siiani on arendajate ja kohalike omavalitsuste vahel tekitanud arusaamatusi küsimus, millal tuleb sõlmida EhS § 13 sätestatud leping, millega arendaja võtab endale kohustuse üldkasutatavate teede, haljastuse ja kommunikatsioonide väljaehitamiseks.

„Praktikas on kohalikud omavalitsused nimetatud lepingu soovinud sõlmida arendajatega peale detailplaneeringu algatamist või avalikustamist, mis tuli arendajatele üllatusena, sest nad ei olnud äriplaani koostamisel arvestanud avalike teede ja muude kommunikatsioonide rajamise kulutustega,“ kommenteeris Biin.

Riigikohtu ülalnimetatud lahendiga on antud selged juhised nii arendajatele kui ka kohalikele omavalitsustele. "Juhul kui kohalik omavalitsus ei ole avalikult kasutatavate teede ja muude kommunikatsioonide rajamist lepinguga üle andnud arendajale enne detailplaneeringu algatamist, jääb nimetatud kohustus EhS §-st 13 tulenevalt kohaliku omavalitsuse kanda," rääkis Biin.

Biini arvates kõnealune Riigikohtu lahend annab käitumisjuhise nii kohalikele omavalitsustele kelle haldusterritorriumil asuvad taolised „probleemsed“ arendused kui ka arendajatele, et nad saaksid oma äriplaanide koostamisel eeltoodud võimaliku kohustusega arvestada. Nimetatud lahend loob igapäevasesse käibesse märkimisväärse õigusselguse. See ei ole aga ainus juhtum. Näiteks kevadel tuli Agona OÜ kohtuotsus, mis oli ka riigikohtus, tuli otsusega valla kahjuks.

OÜ Agenor juhatuse liige Ülar Teppo on korduvalt vallavalitsusega üritanud rääkida nii advokaadi vahendusel kui ka uuesti kohtu palvel, otsides korduvalt kompromisslahendust. „Kõige hullem selle asja juures on see, et tol ajal toimus selline mäng vallavanema Raivo Uukkivi ja abivallavanema Meelis Kasemaa omavahelise pin-pongi koostööna,“ lausus Teppo.

Uukkivi andis mõni kord lootust, et minge Kasemaa juurde ning midagi annab ikka kokkuleppida ja lõppes see sellega, et Kasemaa pani isegi ühe koormava punkti juurde, mitte ei võtnud ühtegi maha. „Meid lihtsalt mõnitati, tegemist on pahatahtliku laiskava ülbusega, et võtavad kallima advokaati meie vastu ning närutakse kallist ettevõtja nii kaua, kui ta maha sureb,“ kurtis Teppo.

Vallavanem ja abivallavanem olid need, kes esitlesid seda volikogu istungil, kus olin ka Teppo pealtkuulajana, kus teemaks oli Agenori detailplaneeringu mittemenetlemine, sest Agenor ei ole nõus lepingule alla kirjutama.

„Tegemist oli räige valega, sest sõna lepingule pandi juurde veel täiendavad räiged punktid ning sõnastati nii, et Agenor ei ole nõus lepingule alla kirjutama ning peteti ka volikogu,“ rääkis Teppo.

„Teadlikult on tekitatud vallale kahjumit,“ rääkis Teppo. Tegelikult on täiesti õigus esitada kahjuminõue vallale, lisas ta. Kahjunõuet on välja arvutatud, aga seda ei saa Teppo enne avaldada, kui on advokaatiga läbi rääkinud.

Ettevõtted, kes üritavad kokkuleppele jõudaSilberauto AS turundus- ja klienditeenindusosakonna juhataja Helena Hyldahl sõnu üldjoontes vastab info tõele. „Hetkel on AS Hõbevara vallaga aktiivsetes läbirääkimistes, et tee rajamise küsimuses mõlemale poolele sobiv kompromiss leida,“ kommenteeris Hyldahl. „Loomulikult oleks ettevõtjatel kergem, kui analoogsed asjad tagantjärele teemaks ei tõuseks, kuid oleme kindlad, et suudame koostöös mõistliku lahenduse siiski leida,“ rääkis Hyldahl.

Rae vallavanema Veigo Gutmanni sõnul see probleem hakkab planeeringu kehtestamise staadiumis, mitte et kehtestatakse planeering ja vald hakkab nõudma mingite kohustuste täitmist. „Arendaja ei ole nõus võtma kohustusi näiteks võrkude rajamisel ja siis tekkivad pigem probleemid,“ kommenteeris Gutmann. Need, mis on siin viimasel ajal kohtus käinud, ongi just need samad näited.

„Täna ennem ei algatagi, kui ettevõtja on kirjutanud oma nõusoleku, et ta neid kohustusi enda täita võtab,“ põhjendas Gutmann. Gutmann ei usu, et valla nõudmised mõjutavad kuidagi ettevõtmist, sest need on üksikud näited, kus ettevõtted keelduvad oma kohustuste täitmisest. „Enamus saab sellest asjast aru ja enamusel ei olegi sellega probleeme,“ nentis Gutmann.

Selveri juht Andres Heinveri sõnul kohalike omavalitsustega suhtlemine on osa iga kaupluse avamise protsessist. „Oleme juba ette arvestanud, et bürokraatiat on palju ja kokkuleppele jõudmine nõuab aega,“ kommenteeris Heinveri.

Kahtlemata on omavalitsusi, kellega koostöö on olnud lihtsam ja neid, kellega tulemuseni jõudmine läheb keerukamalt, lisas Heinveri. Seni on Selveril läinud hästi ja ükski kauplus pole jäänud omavalitsuste nõudmiste tõttu avamata.

Autor: Katre Pilvinski, Alyona Stadnik

Hetkel kuum