"Kui keegi tahab teenida 20-25% kasumit ja tema argumendid on, et selle piiramine on investeerimiskeskkonna halvendamine ja et ta lahkub Eestist, siis palun, õnn kaasa!," rääkis Parts nimesid täpsustamata, kes konkreetselt poliitikuid monopolide ohjamise seaduse pärast äraminekuga ähvardanud on.

"Näeme praegu kasvavat tendentsi, et kõige lihtsam viis oma äri eest võidelda on konkurentsiametit süüdistada: numbrid on valed, analüüsid ebakvaliteetsed jne. Sellised väited me lükkame tagasi! Me ei luba, et vaidlused monopolidega viivad riikliku regulaatori ründamiseni," märkis Parts.

"Monopol ei saa ise hinda määrata. Tehtavad kulud peavad olema põhjendatud ja investeeritud kapitalil aktsepteeritud tootlus. Arvestades, et üldjuhul monopolid on äris väga madala riskiga, ei ole selles äris võimalik ülikasumit teenida. See on nii Soomes, Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal kui mujal," selgitas minister.

"Me peame liigutama ettevõtja ja tarbija huvid õigesse vahekorda," lisas Parts, kelle sõnul on konkurentsiamet üks väheseid ameteid, mis järgmisel aastal riigilt raha juurde saab.

"Peame aru andma, et kartellilepe on väga karm kuritegu majanduskorra vastu," ütles Parts üldist konkurentsiolukorda kommenteerides ja lisades, "meie eesmärk pole kokku lugeda kohtuasju, vaid et ühiskonnas ei peetaks normaalseks olukorda, kus kaks ettevõtjat lepivad hinnas kokku."

Vähesest konkurentsikultuurist annab Partsi sõnul aimdust see, et isegi aastal 2010 võib lehest lugeda ühe erialaliidu avalikku kutset turuosalistele seljad kokku panna ja kokku leppida hind, millest allapoole keegi oma teenuseid ei müü. Ja see pole ainus juhus.