Tartu tuleva aasta eelarve kasvab 4,4%, 106 miljonile eurole

Tegevuskuludeks on kavandatud 81,3 miljonit eurot (1,27 miljardit krooni). Tegevuskulud kasvavad 2,8%. Kasvu põhjuseks on kulude suurenemine

majanduse valdkonnas, mis tuleneb linna bussiliiniveo ümberkorraldamisest. Teistes valdkondades tegevuskulud vähenevad.

Investeerimiskuludeks planeeritakse järgmisel aastal kokku 24,6 miljonit eurot

(385,7 miljonit krooni), millest finantseerimistehingud (laenude tagasimaksmine) moodustavad 11,5 miljonit eurot. Investeeringute mahuks finantseerimistehinguteta kujuneb 13,1 miljonit eurot (205,3 miljonit krooni).

"Investeeringud kahanevad  käesoleva aastaga võrreldes 27,5 protsenti, sest välistoetuste maht jääb tuleval aastal tänavusest väiksemaks. Investeeringuteks laenu ei võeta, need kaetakse linna omavahenditest," ütles abilinnapea Karin Jaanson.

Investeeringutest suurem osa on otseselt seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega ja linna omaosalusega nendes projektides. Toetused on laekumas linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest.

Suurimad kulud investeeringutes on kavandatud majanduse ja hariduse valdkonda, mis moodustavad kokku üle kolme neljandiku kõikidest investeeringutest. Hariduse valdkonna suurim projekt on Tartu Kutsehariduskeskuse õppetöökodade juurdeehitus, majanduse valdkonnas on suuremad ettevõtmised Tartu idapoolse ringtee ehitamine, Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine ning Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollisüsteemi arendamine. 18,8% investeeringutest on kavandatud vaba aja ja kultuuri valdkonda, kus suuremad ehitusobjektid on Teaduskeskuse AHHAA uus hoone, Tamme staadioni tribüünihoone ja Anne Noortekeskus.

Seoses võlakohustuste vähenemise ja puhastulude kasvuga kujuneb linna

võlakoormuseks järgmise aasta lõpuks 57,4 protsenti eelarve puhastuludest.