Juhitud tarneahel kutsub esile efekti

"Tarneahela juhtimine on üks tootmisprotsessi olulistest osadest. Neljas Eestis asuvas ABB tehases rakendatakse Leani ja sealhulgas 5S tootmisejuhtimise mudeleid," rääkis ABB ASi Baltimaade tarneahela juht Peep Tomingas. Tema sõnul on kõige paremaid tulemusi juhitud tarneahelaga saavutatud ABB Elektrimasinatehases, mis oma kõrge tootmisefektiivsusega paistab silma kogu ABB grupi tootmisüksuste seas.

Tomingase hinnangul paistabki hästi korraldatud Lean- tootmine silma oma kõrge efektiivsusega. "See tähendab, et kõiki vajalikke ressursse kasutatakse optimaalselt," sõnas ta. Tarneahela juhi sõnul tähendab see seda, et materjalide ja pooltoodangu kogus, tootmispind, tööjõud, tootmisaeg ja muud tootmiseks vajalikud ressursid on optimeeritud selliselt, et ei toimuks liigset raiskamist. "See on ideaal, mille poole püüeldakse. Milline on just see optimaalne tase, sõltub iga ettevõtte tegevusalast. Kõige lihtsam on ennast võrrelda teiste samasuguste ettevõtetega," soovitas Tomingas.

Kuidas aga tarneahela juhtimisega algust teha? Tomingas ütles, et alustada tuleks üksikute protsessi osade parendamisega ja seejärel asuda koguprotsessi kallale.

"Võib-olla lihtsam on alustada just 5S süsteemi etapiviisilist juurutamisest ja sealt edasi liikuda protsesside parendamisele," arutles ta. Ettevõttel, kes pole varem tarneahelate juhtimise mudelitega kokku puutunud, soovitas Tomingas kasutada konsultandi abi, kes aitab mõtteid ja tegevusi korrastada.

Tarneahelate eksperdi Illimar Pauli sõnul seisab mitmete ettevõtete efektiivsus selle taga, et firmajuhid, kes tulevad kõrgkoolidest, ei ole saanud väljaõpet tarneahelate juhtimisest.

Möödunud nädalal toimunud Logistika aastakonverentsil, mis keskendus tarneahelate juhtimisele, viitas Paul analüüsile, mille on läbi viinud Ettevõtluse Arendamise sihtasutus 140 ettevõtte seas. "Analüüsis jõuti järelduseni, et enim pärsib ettevõtete tegevust puudulik tarneahelate juhtimine," märkis Paul. Ta lisas, et ettevõtted on küll uuringu kohaselt head ja tugevad oma tootmisvaldkonna mõistmisel, ent tüüpiline ettevõte ei oma ülevaadet, mis eelneb ja järgneb oma tootmisele.

Pauli sõnul on hetkel väljatöötamisel tarneahelate juhtimise magistri õppekava ning suure tõenäosusega on juba kahe aasta pärast võimalik spetsialiseeruda ning asuda õppima kõrgkoolis tarneahelate juhtimist. Koolitusel osalejate küsimusele, milline ettevõte töötab tarneahelate eksperdi hinnangul Eesti laitmatult, tõstis ta esile pakenditootmisfirma Nefab Eesti.

Lisaks tootmisettevõtte tarneahelale keskenduti koolitusel ka kaubandusettevõtetele, mille halvim näitaja on suured laovarud.

"Inventory kills companies," (varud tapavad firmasid) tõdes Paul ning tõi näite lähiminevikus pankrotti läinud autofirmast, kus tal tuli läbi viia tarneahelate audit. Autofirma ladu oli pungil täis autosid, mille keskmine seisuaeg laos oli 90 päeva.

"Miks peab üks auto seisma tollilaos 3 kuud?" tõstatas ta küsimuse. Kõigele lisaks seisid varuna laos kümned kõige kallimad autod lausa poolteist aastat. Pauli sõnul on see hea näide kehvast varude juhtimisest, kus prognoosi tegi auto tootjatehas, kuid liigitas Eesti nõudluse Balkaniga sarnaseks.