Ungari võtab inimestelt pensionivara

Ungari majandusminister Gyorgy Matolcsy tuli möödunud kolmapäeval välja määrusega, mille alusel saaks valitsus rahva poolt aastate jooksul erapensionifondidesse kogutud kolme triljoni forinti (170 mld kr) eest varasid endale. "See on sisuliselt erapensionifondide riigistamine ning õudne stsenaarium," ütles uudisteagentuurile Bloomberg ING Groep NV analüütik David Nemeth.

Ungarlased soovivad sellega sisuliselt tõmmata vee peale enam kui kümnend tagasi tutvustatud pensionireformile, mille eesmärk oli vähendada inimeste sõltuvust riiklikust pensionist ja panna rahvas rohkem ise oma tuleviku eest vastutama. Riigi peaministri Viktor Orbani sõnul kavatsevad nad kasutada pensionifondide raha riiklike pensionide maksmiseks ja riigieelarve defitsiidi viimiseks allapoole 3% SKPst. Samuti on Ungaril vaja hädasti vähendada oma võlakoormat, mis ulatub 82 protsendini SKPst. Majandusministri sõnul on riiklikus pensionisüsteemis tohutu auk. "Valitsuse pensionikulud ületavad -tulusid 900 miljardi forintiga (51 mld kr) ning see süsteem pole jätkusuutlik.

"Juhul kui inimene ei otsusta pensionisüsteemiga jätkata, võetakse fondidelt varad käest 31. jaanuaril. Need, kes otsustavad aga pensionisüsteemiga jätkata, kaotavad õiguse riiklikule pensionile ning neilt võetakse ära 70% pensionifondi kogutud varadest," ütles Matolcsy.

Erapensionifonde haldava organisatsiooni Stabilitas Penztarszovetseg presidendi Julianna Baba sõnul on tegemist väljapressimisega.

Ka Swedbank Eesti pensionifondifondide värske fondijuhi Katrin Rahe sõnul ei jäta selline järsk ja ultimatiivses vormis esitatud reeglite muutmine n-ö mängu keskel kindlasti head muljet.

"Oma mõju on sellel riigi usaldusväärsusele nii välismaiste kui ka siseriiklike investorite silmis ning samas ka investeerimisteenuste pakkujate vaatevinklist. Igal juhul suudeti selle otsusega tekitada ebakindlust Ungari finantsturgudele," märkis Rahe.

Finantsturud on viimase paari päeva jooksul sattunud Ungaris kergesse paanikasse.

Reitinguagentuur Fitch Ratings ähvardas, et võib pensioniplaani pärast vähendada riigi võlakohustuste reitingut, mis on juba praegu langetatud investeerimisjärgu skaalal eelviimase kohani (BBB-le). Raiffeisen Centrobank AG analüütikud arvavad, et tõenäoliselt kärbib reitingut ka Moody's Investors Service.

Ungari valitsuse viie aasta pikkuste forinti võlakirjade intressimäär tõusis reedel ligi 8 protsendini. Samuti ebaõnnestus Ungaril neljapäeval "tänu" forinti nõrgenemisele ja kõrgenenud intressimääradele soovitud mahus riiklike võlakirjade müük.

Tugeva löögi sai ka Ungari aktsiaturg, mis kaotas nii neljapäeval kui ka reedel ligi 3% väärtusest.

Ungari on saanud kärbete alal nõu Eesti poliitikutelt ja sellele vähemasti pensionisamba puhul ka ametlikult viidanud kui Eesti mudelile. Aga kas on olnud viga nõus või vastuvõtmises, välja on tulnud meie omaga võrreldes midagi vastupidist.

Kui meie samba sissemaksete peatamine oli rõhutatult ajutine hädalahendus, siis Ungari lõpetab sissemaksed ja teeb lühikese lõpu kogu süsteemile. Põhjendus on negatiivne tootlus kriisi ajal, mis iseenesest on loomulik reegel kõikjal, nii nagu on majanduskasvu ajal loomulik positiivne faas.

Ka muude kärbete puhul on meil suur erinevus. Nende sammud on olnud populaarsemad (näiteks pankade ja kauplusekettide erimaksud), ajutised ning kulude vähendamise asemel tulusid suurendavad. Euroopa Komisjonis on aga meie programmi esile tõstetud, Ungari oma pole aga seni aktsepteeritud.