Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konteinerite vedu saab hoogu juurde

    Konteinervedude arengust ja sellest, mis ei luba Eestil saada selle valdkonna liidriks Baltimaades, räägib Muuga sadamas tegutseva konteinerterminali Muuga CT juhatuse esimees Sergei Artjomov.
    Kuidas hindate Muuga CT tegevust 2010. aastal? Kas õnnestus saavutada kriisieelseid mahte?
    Praegu ületab veosekäibe kasv 2009. aastaga võrreldes 27%. Tinglike konteinerite ehk TEU maht on kasvanud enam kui 15%.
    Peamine järeldus, mida saab teha, on see, et meie terminalis töödeldavate konteinermahtude muutus võrreldes kriisieelse 2008. aastaga ei ole nii katastroofiline. Tavainimese mõistes ei ole TEUde võrdlemine midagi muud kui moonutatud statistika. Eesti turg on suhteliselt piiratud, aga eksporditavate konteinerkaupade tootmine ei ületa 40 000-42 000 TEUd aastas. Seega, et unistused sadadest või isegi tuhandetest konteineritest aastas saaksid reaalsuseks, tuleb arendada eksportivat tööstust.
    Millest on Teie arvates nii positiivsed tulemused tingitud?
    Veosekäibe kasv 2010. aastal on seotud eelkõige ro-ro-vedude operaatori Naviraili aktiivse tegevusega, sisetarbimise suurenemisega ja terminali teenuste kvaliteedi tõstmisega läänest itta suunduvate transiitkaupade töötlemisel.
    Poolteist aastat tagasi atesteeris meie terminali rahvusvaheline ettevõte Germanisher Lloyd's, andes kvaliteedisertifikaati CTQI. See tähendab, et meie tegevus vastab tänapäeva konteinerterminalidele esitatavatele nõuetele. Seega isegi mereveo mahtude vähenemise tingimustes jätkas terminal tehnoloogia täiustamist ning investeerimist. Selle tulemusena suudab terminal pakkuda Euroopa tasemel teenust ning võtta vastu suuremaid laevu. Samuti on terminali raudteevedude võimsused kolm korda suuremad, kui seda vajab turg.
    Kas võib öelda, et konteinervedude puhul muutub Eesti logistikaettevõtetele aina atraktiivsemaks? Mis võiks soodustada mahtude edaspidist kasvu?
    Kogu Eesti kohta ei oska öelda, kuid partnerite, selliste rahvusvaheliste konteinervedude liidrite nagu Maersk, CMA, CGM, APL, MSC nende töötamine meie turul ja mahtude suurendamine. Praegu näitavad Eesti logistikaettevõtted üles küllaltki kõrget professionaalsust. Eesti Raudtee täiendab konteinerite vedamiseks kasutatavate platvormide parki. Lõpuks on olemas moodne ja võimas konteinerterminal.
    Kuid konteinervedude mahtude hüppeliseks kasvuks sellest ei piisa. Kahjuks, see, mida Eestis ei ole või on liiga vähe, kaalub üles kõik plussid. Meil ei ole ekspordile suunatud arenenud tööstust (siin peetakse silmas konteinerkaupade tootmist), ei ole piirikokkulepet Venemaaga, piiriterminali, kus saaks teha veterinaarset kontrolli ja korraldada karantiini, samu tingimusi, mis on Lätil Venemaaga transiidi raudteetariifide puhul, heanaaberlikku ja pragmaatilist dialoogi Eesti ja Venemaa valitsuse vahel.
    Millised on Teie prognoosid järgmiseks aastaks? Kas mahud jätkavad taastumist?
    2011. aasta prognoosid on tagasihoidlikult positiivsed. Meie ning meie partnerite arvates konteinervedude mahud kasvavad.
    Planeerime maksimaalselt läheneda kriisieelsetele mahtudele. Selleks kavatseme kaasata uusi operaatoreid ja luua tingimused konteinervedude kasvuks tänu uutele kaubavoogudele. Samas peaks terminali kogukäive igal juhul ületama 2,5 miljonit tonni.
    Mida võite öelda konteinerrongi kohta, mis juba kolm aastat käib Muuga ja Moskva vahet?
    Loodame tuleval aastal suurendada konteinervedude mahtu tänu konteinerrongide arendamisele.
    2010. aasta teisel poolel juba saavutasime konteinerrongil Moskva Ekspress kriisieelsed mahud. Iga nädal väljub terminalist Moskvasse 1,5-2 veeremit. Lähimal ajal võib see projekt väljuda uuele tasandile, rongid hakkavad liikuma vastavalt graafikule ning läbivad tee Muugast Moskvasse umbes kahe ööpäevaga. Ka teistes suundades raudteeliiklus tiheneb. Tänavu 10 kuuga on mööda raudteed saadetud üle 15 000 TEU transiidikonteineri.
    Üllar Raad, ESTEVE Terminal AS juhatuse esimees
    Konteinerite mahtu ja seega ka võrdlust eelmise aastaga ei oska kommenteerida, kuna eraldi arvepidamine selle kohta puudub.
    Asi on nimelt selles, et konteinerid tulevad ja lähevad meil valdavalt rulltreileritel ja kassettidel roll-on/roll-off'ina ning arvestust peame peamiselt ro-ro-ühikute üle.
    2010. aastal on kogu käideldud kauba maht üle 1,6 miljoni tonni, millest ca 2/3 moodustab puistekaup ja ülejäänu 1/3 ro-ro (sh konteinerid).
    Võrreldes möödunud aastaga on kaubamahud kasvanud ca 40%, kuid jäävad veel tuntavalt alla kriisieelsele tasemele.
    Spetsialiseeritud konteinerterminali rajamist Paldiskisse ei plaani, seega Muuga CT mahu tasemele jõudmine pole meile reaalne.
    Margus Vähi, Sillamäe Sadam ASi juhatuse liige
    Sillamäe tahab konteineriliini avada 2011. Siiani me konteinereid käsitlenud ei ole. Meil on selleks valmidus olemas, kuid esimest laeva ei ole veel käinud. Üldjuhul me kaubamahtude numbreid ei avalda. Võin öelda, et 2009. aastal oli see 2,5 miljonit tonni. Ka sel aastal on mahtude kasv olemas, aga protsenti ei saa kommenteerida.
    Tehniliselt oleme konteinerite käsitlemiseks valmis, kai ja kraanad on olemas. Usun, et see ei võta väga palju aega, kui saame ka konteineriliini lahti. Mahtusid on praegu raske planeerida, plaanid on suured. Pikas perspektiivis tahaksime jõuda poole miljoni kuni miljoni tonnini. Kindlasti tahaksime täismõõtmelist konteineriterminali saada ka oma sadamasse.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.