Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konteinerite vedu saab hoogu juurde

    Konteinervedude arengust ja sellest, mis ei luba Eestil saada selle valdkonna liidriks Baltimaades, räägib Muuga sadamas tegutseva konteinerterminali Muuga CT juhatuse esimees Sergei Artjomov.
    Kuidas hindate Muuga CT tegevust 2010. aastal? Kas õnnestus saavutada kriisieelseid mahte?
    Praegu ületab veosekäibe kasv 2009. aastaga võrreldes 27%. Tinglike konteinerite ehk TEU maht on kasvanud enam kui 15%.
    Peamine järeldus, mida saab teha, on see, et meie terminalis töödeldavate konteinermahtude muutus võrreldes kriisieelse 2008. aastaga ei ole nii katastroofiline. Tavainimese mõistes ei ole TEUde võrdlemine midagi muud kui moonutatud statistika. Eesti turg on suhteliselt piiratud, aga eksporditavate konteinerkaupade tootmine ei ületa 40 000-42 000 TEUd aastas. Seega, et unistused sadadest või isegi tuhandetest konteineritest aastas saaksid reaalsuseks, tuleb arendada eksportivat tööstust.
    Millest on Teie arvates nii positiivsed tulemused tingitud?
    Veosekäibe kasv 2010. aastal on seotud eelkõige ro-ro-vedude operaatori Naviraili aktiivse tegevusega, sisetarbimise suurenemisega ja terminali teenuste kvaliteedi tõstmisega läänest itta suunduvate transiitkaupade töötlemisel.
    Poolteist aastat tagasi atesteeris meie terminali rahvusvaheline ettevõte Germanisher Lloyd's, andes kvaliteedisertifikaati CTQI. See tähendab, et meie tegevus vastab tänapäeva konteinerterminalidele esitatavatele nõuetele. Seega isegi mereveo mahtude vähenemise tingimustes jätkas terminal tehnoloogia täiustamist ning investeerimist. Selle tulemusena suudab terminal pakkuda Euroopa tasemel teenust ning võtta vastu suuremaid laevu. Samuti on terminali raudteevedude võimsused kolm korda suuremad, kui seda vajab turg.
    Kas võib öelda, et konteinervedude puhul muutub Eesti logistikaettevõtetele aina atraktiivsemaks? Mis võiks soodustada mahtude edaspidist kasvu?
    Kogu Eesti kohta ei oska öelda, kuid partnerite, selliste rahvusvaheliste konteinervedude liidrite nagu Maersk, CMA, CGM, APL, MSC nende töötamine meie turul ja mahtude suurendamine. Praegu näitavad Eesti logistikaettevõtted üles küllaltki kõrget professionaalsust. Eesti Raudtee täiendab konteinerite vedamiseks kasutatavate platvormide parki. Lõpuks on olemas moodne ja võimas konteinerterminal.
    Kuid konteinervedude mahtude hüppeliseks kasvuks sellest ei piisa. Kahjuks, see, mida Eestis ei ole või on liiga vähe, kaalub üles kõik plussid. Meil ei ole ekspordile suunatud arenenud tööstust (siin peetakse silmas konteinerkaupade tootmist), ei ole piirikokkulepet Venemaaga, piiriterminali, kus saaks teha veterinaarset kontrolli ja korraldada karantiini, samu tingimusi, mis on Lätil Venemaaga transiidi raudteetariifide puhul, heanaaberlikku ja pragmaatilist dialoogi Eesti ja Venemaa valitsuse vahel.
    Millised on Teie prognoosid järgmiseks aastaks? Kas mahud jätkavad taastumist?
    2011. aasta prognoosid on tagasihoidlikult positiivsed. Meie ning meie partnerite arvates konteinervedude mahud kasvavad.
    Planeerime maksimaalselt läheneda kriisieelsetele mahtudele. Selleks kavatseme kaasata uusi operaatoreid ja luua tingimused konteinervedude kasvuks tänu uutele kaubavoogudele. Samas peaks terminali kogukäive igal juhul ületama 2,5 miljonit tonni.
    Mida võite öelda konteinerrongi kohta, mis juba kolm aastat käib Muuga ja Moskva vahet?
    Loodame tuleval aastal suurendada konteinervedude mahtu tänu konteinerrongide arendamisele.
    2010. aasta teisel poolel juba saavutasime konteinerrongil Moskva Ekspress kriisieelsed mahud. Iga nädal väljub terminalist Moskvasse 1,5-2 veeremit. Lähimal ajal võib see projekt väljuda uuele tasandile, rongid hakkavad liikuma vastavalt graafikule ning läbivad tee Muugast Moskvasse umbes kahe ööpäevaga. Ka teistes suundades raudteeliiklus tiheneb. Tänavu 10 kuuga on mööda raudteed saadetud üle 15 000 TEU transiidikonteineri.
    Üllar Raad, ESTEVE Terminal AS juhatuse esimees
    Konteinerite mahtu ja seega ka võrdlust eelmise aastaga ei oska kommenteerida, kuna eraldi arvepidamine selle kohta puudub.
    Asi on nimelt selles, et konteinerid tulevad ja lähevad meil valdavalt rulltreileritel ja kassettidel roll-on/roll-off'ina ning arvestust peame peamiselt ro-ro-ühikute üle.
    2010. aastal on kogu käideldud kauba maht üle 1,6 miljoni tonni, millest ca 2/3 moodustab puistekaup ja ülejäänu 1/3 ro-ro (sh konteinerid).
    Võrreldes möödunud aastaga on kaubamahud kasvanud ca 40%, kuid jäävad veel tuntavalt alla kriisieelsele tasemele.
    Spetsialiseeritud konteinerterminali rajamist Paldiskisse ei plaani, seega Muuga CT mahu tasemele jõudmine pole meile reaalne.
    Margus Vähi, Sillamäe Sadam ASi juhatuse liige
    Sillamäe tahab konteineriliini avada 2011. Siiani me konteinereid käsitlenud ei ole. Meil on selleks valmidus olemas, kuid esimest laeva ei ole veel käinud. Üldjuhul me kaubamahtude numbreid ei avalda. Võin öelda, et 2009. aastal oli see 2,5 miljonit tonni. Ka sel aastal on mahtude kasv olemas, aga protsenti ei saa kommenteerida.
    Tehniliselt oleme konteinerite käsitlemiseks valmis, kai ja kraanad on olemas. Usun, et see ei võta väga palju aega, kui saame ka konteineriliini lahti. Mahtusid on praegu raske planeerida, plaanid on suured. Pikas perspektiivis tahaksime jõuda poole miljoni kuni miljoni tonnini. Kindlasti tahaksime täismõõtmelist konteineriterminali saada ka oma sadamasse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.