Ilmajaam: täiendage tagavarasid, õhtul läheb ilm karmiks

Kuna tugev tuul tekitab ka tugeva tuisu, siis on lumekatte paksus 24 tunni pärast äraarvamatu. Kuid juurde võib tulla 20 cm lund ja seda võib võrrelda 2008. aasta 23.-25. novembri tuisuga.

Tugevad põhjatuuled – algul ka kirde- ja reede päeval loodetuul – haaravad kogu Eesti mandriosa. Tuule kiiruseks on arvutatud 15-20 m/s, sellele lisanduvad merel ja rannikul veelgi tugevam iilid 22-25 m/s, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI).

Lumesadu, mis algas varahommikul Lõuna-Eestist, katab peagi terve maa ja intensiivistub tund-tunnilt. Arvutuste põhjal on alust arvata, et suurima koguse lund saavad tsükloni keskmele lähemad alad – seega Peipsist kuni Pärnu-Kunda jooneni.

Lumesaju intensiivsust võib jälgida EMHI kodulehel radaripildilt, tund-tunnilt lisanduvat lumekogust on näha ka automaatilmajaamade infost.

Tänase päeva, õhtu ja reede öö jooksul jätkab Eestile lähenev tsüklon süvenemist ja muutub tõeliseks fuuriaks. Põhjuseks on üle Läänemere põhjakaare tuulega lisanduv külm Skandinaaviast ning samas tsükloni liikumisse haaratud Vahemerelt ja Mustalt merelt pärinev soe õhk, mis tõuseb kaugele Süda-Venemaale, teatas EMHI.

Sakslaste poolt Monikaks nimetatud lumetorm on läbinud tuhandeid kilomeetreid, kuid alles nüüd Läänemere ruumis saavutab tormi mõõtmed. Tsüklon kujunes kaugele lõunasse taganenud frontaaltsoonis Atlandi 40ndal laiusel ning liikus üle Biskaia lahe ja Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola. Täna liigub tsüklon kiiresti süvenedes Leedust kirde poole.

Kui eilsed teated Pariisist räägivad lumetormist, siis meie silmis on see väike liialdus, lund tuli juurde umbes 10 cm ja kirdetuule tugevus küündis vaevu kümne meetrini sekundis, märkis EMHI.

Tsükloni südames Peipsi taga ei lange õhurõhk reede öösel võrreldes Eestit aegade jooksul külastanud hirmutsüklonitega eriti madalale, kuid põhjatormi põhjustab kiire õhurõhutõus tsükloni tagalas. Ja see suurima õhurõhugradiendiga ala peaks haarama Soome lahe ja kogu Eesti rannaveed.