Perens: Swedbankil pole hetkel ressurssi suurteks asjadeks

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 9. detsember 2010 kell 6:56
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perens: Swedbankil pole hetkel ressurssi suurteks asjadeks
Euro tulekuks valmistumise kõrvalt pole praegu ressurssi tegelda teiste suuremate plaanidega, tunnistab Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens. "Jätkame arendustega järgmisel aastal."
"Kahju on sellest, et suuri samme pole sel aastal saanud edasi teha mõnede arendustega elektroonilistes kanalites, mida oleme plaaninud. Samas ei saa sinna ka midagi parata, sest euro kõrvalt ei ole praegu lihtsalt ressurssi tegelda teiste suuremate plaanidega," ütles ta panga kuldklientide uudiskirjale antud intervjuus. "Jätkame muude arendustega järgmisel aastal, kui euro juba kohal," lisas Perens.
Swedbanki juhi sõnul oli aasta alguses euro ettevalmistustesse kaasatud väiksem osa töötajatest, ent aasta keskel juba pea tuhat inimest. "Swedbanki jaoks oli lõppeval aastal kõige tähtsam euro tulekuks ettevalmistamine," märkis ta. Lõpliku hinnangu selle töö tulemusele saame anda pärast 1. jaanuari, kuid väga loodan, et saame hästi hakkama, sõnas Perens.
Perens ütles, et panga juhina oli lõppev aasta talle lihtsam kui 2009. "Kui mullu pidin rinda pistma eksistentsiaalsete probleemidega, siis nüüd olen saanud tegelda jooksvate küsimustega – nii-öelda igapäevase tööga. Loodan, et 2011. aastal saan hakata taas rohkem tulevikku vaatama," märkis ta.
"Kui 2009. aasta oli ärev ja kõigi inimeste huulil oli peamise küsimusena "kas", siis 2010. aastal küsiti rohkem "kuidas". 2011 peaks tulema tulevikuplaanide aasta, neid tehes aga ei tohiks unustada äsja kogetut," rääkis Perens. "Seetõttu ei tohi oma otsustega võtta liiga suuri riske, samuti ei ole hea iseend ja oma elu pideva surve alla panna. Vana ütlus, aga kehtib ikka: kes tasa sõuab, see kaugele jõuab," lisas pangajuht.
Tema sõnul toimus eelnev kasv peamiselt sisetarbimise arvel, praeguse kasvu allikas on eksport. "Kui eelneva kasvu ajal oli meil jooksevkonto umbes 10% negatiivne, siis praegu on jooksevkonto positiivne. Kui eelnev kasv baseerus suuresti väljastpoolt laenatud rahal, siis nüüd toimub laenuportfelli kahanemine. Kõiki neid fakte arvesse võttes paistab praeguse kasvu alus seega oluliselt jätkusuutlikum olevat," kinnitas ta.
Perensi ütlusel on selle aasta märksõna olnud laenukahjumite vähenemine. "Osalt on selleni viinud majanduskeskkonna paranemine, osalt on lahendusteni aidanud ettevõtjate ja pangatöötajate koostöö laenukohustuste ümberkorraldamisel mõlemale poolele sobivalt," sõnas ta.
"Üldise majanduse seisukohalt on põhjust loota, et meie majanduskeskkond stabiliseerub edasi ja see toob kaasa uusi investeeringuid. Kartus on, et siiski jätkub surve hindade tõusule," lisas Perens.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
Hetkel kuum