Swedbanki fondijuht: Balkani piirkonna mahajääjad on Bulgaaria ja Rumeenia

Horvaatia muredeks on püsivalt nõrk siseriiklik nõudlus, suurenev eelarve puudujääk ning vajadus täiendavateks eelarvekärbeteks. Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia oodatav SKP reaalkasv 2010. aastal on vastavalt -0,1%, -1,9% ja -1,8%.

Majanduse ebastabiilsus ja probleemid peegelduvad ka Balkani regiooni aktsiaturgudel, mis erinevalt areneva Euroopa turgude tõusust on seni languses. Näiteks Sloveenia kvaliteetettevõtete indeks ja Bulgaaria on aasta algusest näidanud tootlust ligikaudu -16%, Horvaatia -6%.

Balkanimaade majandust mõjutas tugevasti nii globaalne kui ka 2010. aasta eurotsooni kriis. Majanduslangusest taastumine on seal aeglasem kui paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides - piirkond vajab põhjalikke reforme ning majanduskasvu toetamiseks välisinvesteeringute kaudu tugevat Lääne-Euroopa majandust.

Lõppeval aastal stabiliseerus eurotsooniga enam integreerunud Sloveenia majandus, mille SKP kasv on positiivne, ekspordimahud kasvamas ja valitsus tegemas pikas perspektiivis ulatuslikke stabiliseerivaid muudatusi (nt pensionisüsteem, sotsiaalhoolekanne).

Vaatamata majanduskasvu taastumisele ja seda toetavale sisenõudluse suurenemisele Serbias osutus pidurdavaks teguriks dinaari väärtuse langus, mis piiras välisinvesteeringute sissevoolu riiki 2010. aastal.

Oluline on märkida, et Balkani aktsiaturge iseloomustab väike likviidsus. See on ühtlasi ka üks põhjustest, miks Swedbanki Ida-Euroopa aktsiafondis ei ole praegu Balkani maade ettevõtetes olulisi positsioone.

Osaliselt parema likviidsusega eristub Rumeenia aktsiaturg, kus Swedbank on jälgimas potentsiaalselt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Lisaks iseloomustab maailma aktsiaturge üldine volatiilsus, mis saab ka 2011. aasta märksõnaks.

Balkani regiooni majandusele ja investeerimiskeskkonnale mõjuks positiivselt Horvaatia edukas Euroopa Liidu liitumiskõneluste kulg 2011. aastal.