Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pajula: inflatsiooni korrigeerimisel tähtsus puudub
Kuigi Eesti Pank korrigeeris selle aasta inflatsiooni varem välja öeldud 2,4 protsendilt 2,7%-le, ei oma see SEB makroanalüütiku Hardo Pajula sõnul mingit tähtsust, kuna muutus on väike.
"See on absoluutselt tähendusetu minu jaoks, kas inflatsioon on 2,4 või 2,7 ja pealegi räägime aastast, mis on nii kui nii praktiliselt lõppenud. Sellele ei ole mingit tähendust," selgitas ta.
Järgmiseks aasta keskmiseks hinnatõusuks prognoosib Eesti Pank 3,5%. SEB panga viimane prognoos nimetas sama perioodi inflatsioonimääraks 3%. Pajula sõnul korrigeerivad nad veebruaris 2011 – kui toimub tavapärane prognooside ümbervaatamine – oma varasemat väljaöeldut kindlasti. "Mina tahaks seda kindlasti tõsta. Ma tahtsin seda tõsta neljale protsendile juba novembris. Aga veebruaris vaatame selle kindlasti üle," märkis analüütik.
Mida toob aga 2012. aasta inflatsioonirindel, Pajula prognoosima ei tormaks. "Pole õrna aimu ka, mis 2012 juhtub, aga ütleks siiski, et ma ei ole selle prognoosiga nõus," kommenteeris ta Eesti Panga lootusi, et 2012. aastal inflatsioonitase alaneb. "Tänase teadmise baasilt arvaks, et inflatsioon hakkab ikkagi vaikselt ülespoole sammuma," lisas Pajula.
Kes on hinnatõusu vedajad? Analüütiku sõnul veavad hinnatõusu kahe kuni kolme järgneva aasta perspektiivis keskpangad. "Kui raha mass ei kasva, aga toiduhinnad kasvavad, siis ei tähenda see, et üldine hinnatase kasvaks," rääkis Pajula. Ta lisas, et toiduhindade kasvu peab kompenseerima mingi muu kaup, mille hind umbes samavõrra langeb. "Arvan, et siin on poliitilist survet vabaneda tohutust võlakoormast, mida keegi ei jõua ära maksta, inflatsiooni teel ja see hakkab järjest enam inflatsiooninumbreid mõjutama," ütles Pajula.
SEB analüütik ei usu, et ettevõtted enne euro tulekut usinalt hinda tõstavad. Tema sõnul on ainus asi, mis euro hindadele avaldanud, see, et inimesed arvavad, et hinnad lähevad üles. Seetõttu on hinnad ka üles minemas, lisas ta. "Nii kui euro teatavaks sai möödunud aasta lõpus, hüppas tajutav inflatsioon kui inflatsiooniootused üles,“ rääkis ta ning selgitas, et üldist hinnataset näevad vaid statistikud, inimesed teevad üldisi järeldusi üksikute kaupade kallinemiselt.
Uue aasta esimeses kvartalis inflatsioon Pajula hinnangul tõenäoliselt väheneb, kuna siis raha nii usinalt kui aasta lõpus poodi ei viida ja saabub igaaastane nn järelemõtlemise periood.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.