Eesti Pank: hinnad tõusevad järgmisel aastal 3,5%
Eesti Panga värske prognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu keskmiselt 2,7 ja järgmisel aastal 3,5 protsenti.
Toiduainete kiire hinnatõus mõjutab inflatsiooni siiski ajutiselt, muus osas jääb inflatsioon vaoshoituks ning seetõttu alaneb 2012. aastal inflatsioonitase, seisab keskpanga tänases majanduskommentaaris.
Inflatsioon kiirenes tänavu sügisel enam, kui Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaarium ette nägi. Põhjuseks oli üleilmse toidutoorme kallinemine, mis mõjutas tarbijahindu eeldatust rohkem. Samas tõusid aastatagusega võrreldes ka marginaalid toiduainete kaubanduses. Näiteks oli toiduainete hulgikaubanduse kasum käesoleva aasta kolmandas kvartalis läbi aegade suurimaid.
Majanduskasv on nii euroalal kui ka Eestis taastunud kiiresti. Eesti majandus on elavnenud ennekõike ekspordi toel, mis jooksevhinnas jõudis septembris kõigi aegade rekordmahu lähedale.
Tööturu olukord on pisut paranenud, töötuse määr langes kolmandas kvartalis 15,5 protsendini. Töökohti on lisandunud peamiselt töötlevas tööstuses ning ehituses ja kaubanduses ehk nendel tegevusaladel, kus languse ajal vähendati töökohtade arvu enam.
Eesti tööturu edasist arengut mõjutab järjest enam kasvav nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele. Töötus püsib siiski veel lähiaastatelgi kõrge, olukorra edasine paranemine eeldab aktiivsete tööturumeetmete tõhusust.
Finantsstabiilsust ohustavatest välistest riskidest on kasvanud pinged rahvusvahelistel finantsturgudel. Eesti finantssektori jaoks on neid riske pehmendanud asjaolu, et suuremad pangad kuuluvad tugevatesse Põhjamaade pangagruppidesse, keda on viimased sündmused suhteliselt vähem mõjutanud.
Küll aga püsib oht, et väliskeskkonna edasine halvenemine nõrgestab finantsturgude toimimist ja nende riikide majanduskasvu, mis on seni jäänud võlakriisist otseselt puutumata. Teine oht on, et jätkuvalt madalad intressimäärad loovad soodsa keskkonna suuremate riskide võtmiseks.
Eesti eraisikute ja ettevõtetega seotud krediidiriskid on tänu majanduskasvule järk-järgult vähenenud. Pankade laenuportfelli kvaliteedi halvenemise põhi jäi ilmselt 2010. aasta kolmandasse kvartalisse. Eesti Panga prognoosi kohaselt jätkub laenukvaliteedi paranemine 2011. aastal ning aasta lõpuks on maksetähtaega rohkem kui 60 päeva võrra ületavaid laene ligikaudu 5%. Pankade kasumlikkus kasvab, mis omakorda soodustab pangandussektori kapitaliseerituse suurenemist.
Eesti finantsstabiilsuse üldine riskihinnang ei ole viimase poole aasta jooksul halvenenud, kuid riskitegurid on muutunud. Välist hinnangut Eesti usaldusväärsusele tõstab Euroopa majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamine, mis mõjutab finantssektori tegevuskeskkonda positiivselt.
Samas on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilise raamistiku ülevõtmisega seotud likviidsus- ja operatsiooniriskid järgmise poole aasta jooksul mõnevõrra suuremad, eelkõige kuna meil puudub rahapoliitilises raamistikus osalemise kogemus.