• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksport annab pikka vilet

    Esimene reibas vedurivile pärast pooleteiseaastast mõõna kostis tänavu kevadel, kui statistikaamet raporteeris, et kaupade import kasvas jaanuaris võrreldes mullu sama ajaga 11 protsendi võrra.
    Tänavu septembris kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama ajaga jooksevhindades juba 41 protsendi võrra ning kolmandas kvartalis kokku 36 protsendi võrra. Enim veeti välja raadio-, televisiooni- ja sideseadmeid, samuti puitu ja puittooteid ning masinaid, seadmeid ja metallitoodangut.
    "Eksport tõmbab majandust käima ja ma loodan, et ka Ericsson on saanud sellesse oma panuse anda," ütles elektroonikatööstuse ASi Ericsson Eesti juhatuse esimees Veiko Sepp. "Ehkki meil on tänavust aastat eelmise aastaga raske võrrelda, sest mullu augustis käivitasime uue tehase, võib ühte kindlalt väita - meie ekspordimahud on tänavu kõvasti kasvanud." Sepp rõhutas, et kui nad seni tegid mobiilsidevõrkude tugijaamade tarbeks mooduleid ja erinevaid osi, siis alates selle aasta maikuust pannakse Tallinnas kokku tugijaamasid ehk väljastatakse lõpptoodangut.
    Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) tegevjuhi Ott Otsmanni hinnangul ulatub puittoodete osa koguekspordist umbes 15 protsendini. "Eksport võimaldab olla suurel turul ja müüa toodang lisandväärtuse näol maha," rääkis Otsmann. "Kusjuures puidu ja metsatööstuse puhul on tähtis veel ka see, et puu kasvab meil siin päikeseenergia toel ja seega kogu lisandväärtus luuakse kohapeal ning raha tuleb vaid väljast vastu võtta."
    EMTLi värske juhatuse esimees, ASi UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Ando Jukk ütles, et kui näiteks toiduainete tööstus ja energeetika saavad orienteeruda siseturule, siis teised sektorid saavad tööd ikkagi peamiselt vaid ekspordi toel. "Kui siin veel filosofeerida, siis alates raietöödest saame me juba rääkida ekspordile orienteerumisest, sest tulemustasu tuleb ekspordist," seletas Jukk. "Majanduse kasvuks on vaja raha ikkagi lisandväärtuse toel väljast sisse tuua."
    Tiki kaubamärgi all haagiseid tootva ja eksportiva ASi Bestnet juhatuse esimehe Tõnu Lelumehe sõnul on masinatööstus oma vankrit vedanud kogu aeg ühtlaselt. "Masinaehituses ei ole praegu midagi olulist juhtunud," kommenteeris Lelumees fakti, et ekspordikasvu on paljuski aidanud vedada just see sektor. "Siin on taga pikaajaline ja sihipärane igapäevane töö."
    Lelumehe kinnitusel on nii tema kui ka teised masinatööstuse liidu juhatuse liikmed aastaid rääkinud, et Eesti ei ole enam atraktiivne odava allhankemaana. "Ei ole enam mõtet vinkelrauda pooleks saagida, midagi kokku keevitada ja üritada seda maha müüa," toonitas ta.
    "Maailmas on odavamaid tegijaid ja me ei suuda nendega võistelda juba eeskätt selle pärast, et meie ressursid on piiratud. Küll aga saame me kaasa rääkida teadusmahukama allhanke tegemisel ja omatoodete pakkumisel. Ja mida mitmekesisem on tooteportfell, seda suurem tõenäosus on edukalt hakkama saada," rõhutas ta.
    Ehitusvahtude ja vuugihermeetikute tootja, korduvalt aasta importööriks nimetatud AS Krimelte on tänavu üheksa kuuga kasvatanud müügikäivet võrreldes mullu sama perioodiga üle 30 protsendi.
    Vastab ASi Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag
    Kas olete nõus väitega, et just eksport on meie majandust tänavu tõusule vedanud?
    Siin peaks olema tegemist numbriliselt mõõdetava näitajaga ja kuna statistika tundub seda kinnitavat, siis eks see nii on. Iseenesest oleks see ju ka igati loogiline.
    Kui palju on Krimelte müügis tänavu ekspordi osatähtsus tõusnud?
    Ekspordi osatähtsus on ilmselt tõusnud, aga kuna see on meil alati suur olnud, siis me räägime komakohtadest. Laias laastus ekspordib Wolf Group (kuhu kuulub ka Krimelte - toim) üle 95 protsendi omatoodangust.
    Olete rääkinud eksootiliste turgude vallutamisest Lõuna-Ameerikas, nagu näiteks Tšiilis, Peruus, Argentiinas, Colombias.
    Eksootilised turud on meie kõnepruugis muutunud üsna igapäevaseks. Päring ükskõik kust maailma otsast ongi tavaline osa igapäevasest tööst. Arvan, et sellises keskkonnas on lihtne ka meeskonnas entusiasmi luua.
    Mida eksporti silmas pidades tõotab tulev aasta tuua Eesti majandusele?
    Mulle meeldib nali, et uus Eesti Nokia on Soome ametiühingud. Kui nad moonaka kombel oma riigi majandust ja ettevõtteid edasi lammutavad, siis saab Soome ettevõtetele selgeks, et stabiilne ja odav(am) ärikeskkond üle lahe on nende ettevõttele parim paik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Audiitor istus Leedo krimiasja kirjavahetuses, aga pääses süüdistusest
Endine audiitor Raul Randväli osales kirjavahetuses, mille sisu on nüüdseks osa Vjatšeslav Leedo kriminaalsüüdistusest. Ka audiitor Randväli sai prokuratuurilt kahtlustuse, kuid lõpuks pääses ta süüdistuseta.
Endine audiitor Raul Randväli osales kirjavahetuses, mille sisu on nüüdseks osa Vjatšeslav Leedo kriminaalsüüdistusest. Ka audiitor Randväli sai prokuratuurilt kahtlustuse, kuid lõpuks pääses ta süüdistuseta.