- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülemkogu arutab ka euro kriisikava
Uue strateegia keskmes on kokkulepe euroala rahanduslikult tugevate liikmesriikide ja raskustes perifeeria vahel, mille pankadel ja valitsustel on väga raske turult mõistliku hinnaga laenu saada.
Maksujõulised riigid on valmis kaaluma euroala kriisifondi laenuvõime suurendamist ja mandaadi laiendamist. Vastu nõutakse aga Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel olulisi muutusi euroala riikide majanduse juhtimises, et muuta nõrgemad riigid konkurentsivõimelisemaks ja edaspidi selliseid kriise vältida.
Ajalehe Wall Street Journal andmeil on paketis muuhulgas detailsem info euroala püsivast kriisihaldusmehhanismist, mis jõustuks 2013. aastast, rangemad eelarvedistsipliini nõuded ning teatud leevendus mullu väga karmidel tingimustel abilaenu saanud Kreekale ja Iirimaale.
„Pakett töötaks, kui see aitaks vähendada võlakoormat riikides, kus see on kasvanud kõige kiiremas tempos,“ ütles lehele Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros. „Kui võlad ei vähene, on ülejäänu kasutegur üsna väike.“
Võlakoorma vähenemine tõstaks ranged kärpekavad juurutanud riikide pingutuste usaldusväärsust. Praegu on mitmed analüütikud viidanud sellele, et isegi kõige drastilisemad kärped ei suudaks Kreekat ja võib-olla ka Iirimaad ja Portugali maksejõuetusest päästa.
Kuidas võlakoormat vähendada, on praegu alles lahtine. Eile Saksamaa seisukohtadest ajakirjanikke briifinud valitsusametnik ütles, et Saksamaa ei toeta kriisifondi kasutamist raskustes riikide võlakirjade ostmiseks. Prantsusmaa on siin eriarvamusel.
Kriisifondi vahendeid võib vaja minna ka siis, kui Euroopas plaanitavad karmimad koormustestid pankadele toovad ilmsiks kapitalivajaduse, mille katmiseks on vaja välisabi.
Pikemas perspektiivis tuleb euroala riikidel aga usalduse taastamiseks eelkõige investoreid veenda, et eelarvedistsipliin paraneb ja konkurentsivõime kasvab. Siin tuleb mängu Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel kuju võttev tihedama majanduskoostöö kava, mille raames on räägitud nii paindlikumatest tööturgudest, ühtlasemast poliitikast maksude, palkade ja pensionisüsteemide osas kui ka rangete eelarvedistsipliini nõuete raiumist Saksamaa eeskujul lausa põhiseadusesse.
Võimalik, et tulevikus hakkavad uue koostöövormina toimuma ka euroala riikide tippkohtumised, ütles eile briifingul Saksamaa valitsusametnik.
Ettevaatlik optimism, et euroala liidrid saavad võlakriisi kontrolli alla on tugevdanud eurot ja tõstnud euroala riikide võlakirjade hindu.
„Turg loodab, et poliitikategijad haaravad nüüd härjal sarvist ja tegelevad korraga nii euroala ees seisvate lühiajaliste kui pikaajaliste probleemidega,“ ütles WSJ-le kindlustushiiu Axa Group peaökonomist Eric Chaney. „Risk on aga, et detailid ei ole eriti veenvad, mis tähendab jätkuvat survet euroala nõrgematele liikmesriikidele,“ ütles ta.
Pole kindel, kas turg on valmis ootama märtsi lõpus toimuva Ülemkoguni, kus EL on lubanud avalikustada uue kompleksse strateegia koos kõigi detailidega. Homsel erakorralisel Ülemkogul vaidlused alles jätkuvad.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele