Saksamaa ei toeta kriisifondi kasutamist võlakirjade ostuks

Saksamaa teatas, et ei toeta mullu kevadel loodud euroala kriisifondi kasutamist hätta sattunud riikide võlakirjade ostmiseks, et sel moel nende võlakoormat kergendada.

Reedel toimuva ELi valitsusjuhtide erakorralise Ülemkogu eel ajakirjanikke briifinud Saksa valitsusametniku sõnul ei ole 440 miljardi euro suurusel tugimehhanismil (EFSF) juriidilist õigust Kreeka ja teiste hädaliste võlakirju osta.

See võimalus on olnud kaalumisel aruteludel, kus liikmesriigid püüavad oma erimeelsusi kriisist ülesaamise strateegi osas vähendada.

Euro kerkis täna kolme kuu kõrgeimale tasemele ja Hispaania, Portugali, Itaalia ja Belgia võlakirjade riskihinded alanesid, kuna investorid eeldavad, et rahaliidu riigid suudavad oma arsenali juba aasta väldanud kriisi tõrjumiseks tugevdada.

Euro tugevnes 1,3862 dollarile.

Reedeselt erakorraliselt ülemkogult oodatakse avaldust euro toetuseks, mis hoiaks turud vaos vähemalt märtsi lõpus toimuva korralise Ülemkoguni, mil avalikkuse ette peaks jõudma ulatuslik ja juba piisavalt detailne kriisikava.

See hõlmaks nii kriisifondi tugevdamist, püsiva kriisimehhanismi loomist kui ka uusi reegleid eelarvedistsipliini kindlustamiseks. Reedel tutvustavad Saksamaa ja Prantsusmaa teistele liikmesriikidele oma ettepanekuid euroala majanduskoostöö tugevdamiseks.

Siiani on euroala suure võlakoormaga riikide võlakirju ostnud Euroopa Keskpank, et intressimäärasid alla tuua. Kokku on pank võlakirju ostnud 76,5 miljardi euro väärtuses. Nüüd aga tuleb keskpangal fookus ümber suunata inflatsioonile, nii tahetakse panga sekkumised võlakirjaturule lõpetada.

Läinud nädalal ei teinud keskpank esimest korda kolme kuu jooksul üldse tugioste, mis näitab, et pakilist survet turul praegu ei ole.