Aktiivne valimisagitatsioon valimiste päeval toob karistuse

Siseministeerium juhib tähelepanu, et aktiivne valimisagitatsioon on valimiste päeval keelatud. Samuti on keelatud häälte ostmine ja muu valimisvabaduse vastu suunatud tegevus. Inimese mõjutamine valimisotsuse tegemiseks ei ole mitte ainult taunitav, vaid ka kriminaalkorras karistatav.

Karistusseadustik näeb ette mitmeid valimisvabaduse vastu suunatud süütegusid. Varasemad aastad on näidanud, et eksitakse kõige enam  valimiste päeval aktiivset agitatsiooni tehes ja püütakse ka hääli osta. „Valija ebaseaduslik mõjutamine valimisotsuse tegemisel on kriminaalkuritegu,“ toonitas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. „Kui teie valikut valimispäeval keegi mõjutab või püüab mõjutada, andke sellest politseile julgelt teada. Politsei selgitab asjaolud välja ning süüteo korral võetakse rikkuja ka vastutusele. Nii tagame ausad valimised,“ lisas Koort.

Kehtiv karistusseadustik ning riigikogu valimise seadus peab aktiivset agitatsiooni valimise päeval väärteoks, mille eest võib karistada rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga.  Lisaks on valija kaitseks seaduses kehtestatud, et igasugune agitatsioon on keelatud hääletamisruumis ja ka ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Häälte ostmine on seaduse järgi kuritegu, mille eest on  nähtud ette rahaline karistus või kuni üheaastase vangistus.

Käesoleva aasta riigikogu valimistega seoses on politsei alustanud kolm väärteomenetlust poliitilise välireklaami rikkumise tunnustel ning  ühe kriminaalasja häälte ostmise tunnustel.  

2009. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seoses registreeriti politseis 29 kuritegu, neist 4 valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumist ja 25 hääle ostmist.