OMX Baltic0,52%274,36
OMX Riga0,2%881,87
OMX Tallinn0,51%1 738,13
OMX Vilnius0,54%1 040,03
S&P 5000,61%5 815,03
DOW 300,97%42 863,86
Nasdaq 0,33%18 342,94
FTSE 1000,19%8 253,65
Nikkei 2250,57%39 605,8
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%104,71

OMX Baltic0,52%274,36
OMX Riga0,2%881,87
OMX Tallinn0,51%1 738,13
OMX Vilnius0,54%1 040,03
S&P 5000,61%5 815,03
DOW 300,97%42 863,86
Nasdaq 0,33%18 342,94
FTSE 1000,19%8 253,65
Nikkei 2250,57%39 605,8
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%104,71

22.03.11, 10:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mart Sõrg kriisifondist: parem hilja kui mitte kunagi

Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.

Katre Pilvinskiajakirjanik

„Probleemid euroala eelarve distsipliiniga tekkisid ja süvenesid juba 10 või rohkem aastaid tagasi ja nüüd me oleme lihtsalt eurosüsteemi kriisi olukorras. Fond ei ole kerge, aga ta on hädavajalik,“ rääkis Sõrg.

„Alternatiiv kriisifondile oleks olnud see, et Euroopas oleks kord majas olnud kui euro loodi, aga kuna korda polnud, siis olukord halvenes ja halvenes. Hiljem millegi parandamine ja taastamine on alati kallim. Kui Kreeka oleks viis aastat tagasi võtnud kätte eelarve reformid, siis poleks nii palju streike toimunud ja kõik oleks valutumalt läinud," möönis ta.

„Suur viga tehti sellega, et euroala kriisifond oleks pidanud tehtama juba siis, kui 1999. aastal euro kasutusele võeti ning kui kõik euroala riigid oleks sellest ajast peale sinna sisse maksnud, oleks praegu Eesti osalus selles väiksem. Kuid siis ei tahetud, ei osatud või ei juletud Euroopa Keskpangale nii palju raha kätte anda,“ märkis Sõrg.

„Viga tehti kahepoolne – üks asi oli see, et distsipliini ei olnud ja teine oli see, et kriisifond oleks tulnud teha juba aastaid varem, euro käiku laskmise ajal. Parem hilja kui mitte kunagi, see mis jäi kunagi tegemata, tuli nüüd ära teha,“ sõnas ta.

Katre Pilvinski

Seotud lood

Uudised

22.03.11, 09:09

Kriisifond ei päästa

Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.

Uudised

21.03.11, 18:44

Eesti maksab euroala kriisifondi 144 mln eurot

Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.

Uudised

22.03.11, 16:38

Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik

Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.

Sisuturundus

07.10.24, 08:00

Pühademüügid on tulemas. Kuidas vähendada e-poe kulusid?

Sujuv makseprotsess on ülimalt tähtis osa e-poe ostukogemusest. Kogu vaev ja pingutus kliendile meeldiva ostukogemuse pakkumisest võib minna luhta, kui toote eest tasudes tabab klienti mõni ebameeldiv üllatus või takistus. Selleks võib olla nii soovitud makseviisi puudumine, tehnilised takistused toimingu lõpuleviimiseks kui ka ebamugav makse kinnitamise protsess.