• OMX Baltic0,72%302,51
  • OMX Riga−0,11%892,4
  • OMX Tallinn0,11%2 068,92
  • OMX Vilnius0,32%1 198,28
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,59%8 786,98
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • OMX Baltic0,72%302,51
  • OMX Riga−0,11%892,4
  • OMX Tallinn0,11%2 068,92
  • OMX Vilnius0,32%1 198,28
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,59%8 786,98
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • 21.03.11, 18:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti maksab euroala kriisifondi 144 mln eurot

Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
„Eesti ettepaneku põhjal tehti praktiliselt ideaalne kompromiss,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi peale kohtumise lõppu. „Parim, mis meil saada oli.“
Erand tehti riikidele, mille SKP on alla 75% euroala keskmisest, ütles Ligi.
Lõpptulemus tähendab Eestile, et meie osaluse suurus kriisifondis (kogumahus 700 miljardit eurot) moodustab ca 9% Eesti SKPst (ca 1,3 mld eurot). Esialgse kavandi järgi – kui aluseks võeti nn Euroopa Keskpanga mudel ehk liikmesriikide elanike arv ja SKP – olnuks Eesti osaluse suurus 12,6% SKPst.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Peab rõhutama, et see 9% kehtib praeguse seisuga,“ ütles Ligi, viidates sellele, et paljud otsad on ELi valitsusjuhtide tippkohtumise eel alles jätkuvalt lahtised.
Tänase kompromissi järgi rehkendatakse vähem jõukate riikide osalus nüüd sel moel, et 25% kogusummast Euroopa Keskpanga mudeli alusel ja 75% ainult SKP alusel. „See on praktiliselt seesama, mis me pakkusime,“ ütles Ligi. Erand kehtib kuni 12 aastat.
Ära otsustati ka Euroopa Stabiilsuse Mehhanismi (ESM) struktuur. Täismahus on fond 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit tuleb liikmesriikidel 2013. aasta keskpaigaks kohe sisse maksta ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital. Garantiisid nagu praeguses ajutises Euroopa kriisihaldusmehhanismis EFSF püsivas mehhanismis enam ei rakendata. Fondi tegelik laenuvõime on 500 miljardit eurot.
Reaalne raha tuleb Ligi sõnul sisse maksta 2013. aasta keskpaigaks. Eesti osalus reaalselt sisse makstavas 80 miljardis euros on 0,18% ehk 144 miljonit eurot. Pool sellest tuleb tasuda 2013. a suveks, ülejäänud osa järgneva kolme aasta jooksul.
Lõviosa euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi rahastamisest langeb euroala suurte riikide õlgadele. Saksamaa rahastab 27,1% fondi mahust, Prantsusmaa 20,4%, Itaalia 17,9% ja Hispaania 11,9%. Saksamaa näiteks panustab ESMi 700 miljardist eurost 190 miljardit.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 20 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele