• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,69%6 183,23
  • DOW 301,09%43 858,33
  • Nasdaq 0,68%20 304,61
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,05
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,69%6 183,23
  • DOW 301,09%43 858,33
  • Nasdaq 0,68%20 304,61
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,05
  • 22.03.11, 16:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik

Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
"Toimiv rahapoliitika Euroopa rahaliidus saab põhineda ainult jätkusuutlikul eelarvepoliitikal nendes riikides. Eelarve konsolideerimine kasutades nii eelarve tulu kui kulu poolel olevaid võimalusi ei ole olnud täna finantsraskustesse sattunud riikidest enamuses piisav," sõnas endine rahandusminister.
"Ja, mis mind teeb kõige murelikumaks, paljudes nendes riikides ei ole mentaliteeti - ise vastutad - jätkuvalt olemas. Seega välise sekkumise kõrval läbi rahaliidu kesksete instrumentide on just palju ära teha liikmesriikide riigirahanduse positsiooni tugevdamisel," kommenteeris Veskimägi.
"Seega peamine alternatiiv peitub konkreetsete riikide eelarvepoliitikas. Isegi raha laenates hätta sattunutele, et see ei oleks tagastamatu abi, vaid laen, peavad need riigid oma pikaajalisi eelarvepoliitika sihte korrigeerima. Tasakaalu leidmine finantsraskustesse sattunud riikide enda panuse ja nende riikide panuse vahel, kes panustavad selleks, et naabrite mure ei muutuks nende mureks, on võtmeküsimus," ütles Veskimägi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ta tõi näiteks, et kui on arutatud tihedama majanduskoostöö raames lisaks maksubaasile asuda tegelema ka maksumäärade harmoniseerimisega liikmesriikides, siis võiks olla reegel – need, kes suudavad asutamislepingu piirides eelarve konsolideerimisega saada hakkama, ei pea maksumäärade harmoniseerimisega kaasa minema.
"Teistele on see kohustuslik, „free rider’ite“ probleem tuleb eos kõrvaldada. Eriti kui see põhineb madalama heaoluga riikide najal edasi elamises. Ühiskonnad peavad mõistma, et nende poolt valitud poliitikute vead peavad kinni maksma ikka nemad ja nende lapsed, mitte teiste riikide maksumaksjad," lausus Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 20 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele