• OMX Baltic1,21%273,23
  • OMX Riga−0,08%881,67
  • OMX Tallinn0,07%1 730,53
  • OMX Vilnius0,32%1 036,17
  • S&P 500−0,21%5 780,05
  • DOW 30−0,14%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 1000,04%8 240,96
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,71
  • OMX Baltic1,21%273,23
  • OMX Riga−0,08%881,67
  • OMX Tallinn0,07%1 730,53
  • OMX Vilnius0,32%1 036,17
  • S&P 500−0,21%5 780,05
  • DOW 30−0,14%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 1000,04%8 240,96
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,71
  • 22.03.11, 09:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kriisifond ei päästa

Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
"Minu isiklik seisukoht on see, et ega euroala kriisifond ei päästa olukorda. Näiteks Kreeka – see abipakett, mis neile anti, on ju ära kulutatud ja ega midagi oluliselt muutunud ei ole," märkis ta.
"Kui need riigid ise ei suuda kärpida nii, nagu meie siin kärpisime, siis ma ei näe ka seda šanssi, et nad ka selle kunagi tagasi maksavad. Kas niisugune päästmine on ikka mõistlik, kui riigid ise ei suuda käest lastut tagasi pöörata," küsis Veskimägi.
Tööandjate keskliidu juhi hinnangul on alternatiiv abipaketile kulude kärpimine. "Mina ei näe, et teist valikut oleks – las nad streigivad või kui elanikkond ikkagi ise aru ei saa, et nad on elanud võlgu ja nad ei suuda võlgu tagasi maksta, siis tuleb euroalast lahkuda."
"See poputamine ja pakettide kokku panemine ja toetamine on siiski mõeldud, et see kunagi tagasi makstakse – mina sellesse ei usu ausalt öeldes. Niimoodi üle võimete elades nad ei suuda seda tagasi maksta," rääkis ta.
"Võib-olla olen ma liiga radikaalne, aga need riigid peaksid kas eelarveid kärpima või euroalast lahkuma – või midagi sinna vahele vähemalt," lisas Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 22.03.11, 10:00
Mart Sõrg kriisifondist: parem hilja kui mitte kunagi
Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
Uudised
  • 21.03.11, 18:44
Eesti maksab euroala kriisifondi 144 mln eurot
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Uudised
  • 22.03.11, 16:38
Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 08:00
Pühademüügid on tulemas. Kuidas vähendada e-poe kulusid?
Sujuv makseprotsess on ülimalt tähtis osa e-poe ostukogemusest. Kogu vaev ja pingutus kliendile meeldiva ostukogemuse pakkumisest võib minna luhta, kui toote eest tasudes tabab klienti mõni ebameeldiv üllatus või takistus. Selleks võib olla nii soovitud makseviisi puudumine, tehnilised takistused toimingu lõpuleviimiseks kui ka ebamugav makse kinnitamise protsess.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele