• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,66%6 181,38
  • DOW 301,18%43 897,08
  • Nasdaq 0,54%20 276,86
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,02
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,66%6 181,38
  • DOW 301,18%43 897,08
  • Nasdaq 0,54%20 276,86
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,02
  • 22.03.11, 09:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kriisifond ei päästa

Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
"Minu isiklik seisukoht on see, et ega euroala kriisifond ei päästa olukorda. Näiteks Kreeka – see abipakett, mis neile anti, on ju ära kulutatud ja ega midagi oluliselt muutunud ei ole," märkis ta.
"Kui need riigid ise ei suuda kärpida nii, nagu meie siin kärpisime, siis ma ei näe ka seda šanssi, et nad ka selle kunagi tagasi maksavad. Kas niisugune päästmine on ikka mõistlik, kui riigid ise ei suuda käest lastut tagasi pöörata," küsis Veskimägi.
Tööandjate keskliidu juhi hinnangul on alternatiiv abipaketile kulude kärpimine. "Mina ei näe, et teist valikut oleks – las nad streigivad või kui elanikkond ikkagi ise aru ei saa, et nad on elanud võlgu ja nad ei suuda võlgu tagasi maksta, siis tuleb euroalast lahkuda."

Artikkel jätkub pärast reklaami

"See poputamine ja pakettide kokku panemine ja toetamine on siiski mõeldud, et see kunagi tagasi makstakse – mina sellesse ei usu ausalt öeldes. Niimoodi üle võimete elades nad ei suuda seda tagasi maksta," rääkis ta.
"Võib-olla olen ma liiga radikaalne, aga need riigid peaksid kas eelarveid kärpima või euroalast lahkuma – või midagi sinna vahele vähemalt," lisas Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 20 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele