Ansip õhutas Euroopat reformidele

Kadrin Karner 25. märts 2011, 15:43

Andrus Ansip ütles Brüsselis Euroopa Liidu tippkohtumisel, et reformide ja jätkusuutliku majanduspoliitikata on uut kasvu keeruline saavutada.

„Eesti toetab reformipaketti, mis viib meid lähemale finantsstabiilsusele, soodustab majanduskasvu ja loob töökohti,“ ütles Ansip Euroopa Ülemkogul. „Ilma reformideta ja jätkusuutliku majanduspoliitikata on raske uut kasvu saavutada.“

Euroala paktiga, mille Eesti kiitis heaks erakorralisel ülemkogul 11. märtsil, ühinesid mitte-euroala riikidest Bulgaaria, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia ja Taani. Ühinenud liikmesriikidelt nõutakse, et nad teeksid paktis esitatud näitajate ja põhimõtete alusel teatavaks järgneva 12 kuu jooksul võetavad meetmed.

„Kogu Euroopa Liidule on kasulik, kui euroala paktiga ühineb võimalikult palju euroala väliseid liikmesriike,“ ütles peaminister. „Samas on oluline, et kõik osalised võtaksid ambitsioonikad rahvuslikud kohustused.“

Mitmed liikmesriigid on oma esimestest kohustustest juba teatanud. Ansipi sõnul kavatseb Eesti oma sammudest konkreetsemalt informeerida aprillis esitatava rahvusliku reformikava raames.

Ansip ütles kohtumisel, et reformide tegemine nii Euroopa 2020 kui euroala pakti kontekstis on tähtis ja õhutas kolleege seda eesmärki tõsiselt võtma. Peaminister märkis ära äsja Eestis kokku lepitud valitsusprogrammi ning kokkuleppe sellistes eesmärkides, nagu eelarve ülejäägi saavutamine aastaks 2014, eripensionite ja avaliku teenistuse reformi elluviimine, tööjõumakse vähendamine ja elukestvas õppes osalejate hulga suurendamine.

„Oma kohustuste täitmise juures ei saa me samas unustada, et kõige suuremat rolli konkurentsivõime tõstmisel mängib siseturu edasiarendamine,“ rõhutas Ansip. „Tugev siseturg on tugeva Euroopa alus.“

Põhjala ja Balti riikide, Suurbritannia, Hollandi ja Poola riigijuhid saatsid varem sel kuul Euroopa Liidu juhtidele kirja, milles nõudsid teenuste turu senisest suuremat avamist, digitaalse ühisturu loomist ja ühise energiaturu regulatsiooni lõpuleviimist. Ansip avaldas heameelt, et Euroopa Ülemkogu järeldustes on nende seisukohtadega arvestatud.

Ülemkogu kiitis heaks ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi tingimused. Loodava Stabiilsusmehhanismi näol on tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, mille eesmärk on anda laenu võlakriisi sattunud riikidele. Sissemaksed mehhanismi – kokku 80 miljardit eurot – teevad euroala liikmesriigid võrdsetes osades viie aasta jooksul alates 2013. aastast. Võrreldes varasema ajakavaga on sissemaksetega seotud finantskoormused jagatud ühtlasemalt ja aasta võrra pikemale perioodile.

Euroopa Ülemkogu arutas ka olukorda Liibüas, Jaapanis ning tuumajaamade ohutuse küsimusi. Valitsusjuhid kordasid üleskutset Gaddafile loobuda viivitamatult võimust, et Liibüa saaks laiapõhjalise siseriikliku dialoogi abil alustada üleminekut demokraatiale. Euroopa Liit on valmis seda dialoogi edendama ning uut Liibüat majanduslikult ja uute institutsioonide ülesehitamisel toetama.

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Jaapanile lubas Euroopa Liit anda vastava taotluse korral täiendavat abi. Seoses Jaapanis toimunud tuumaõnnetusega kutsuti üle vaatama Euroopa tuumajaamade ohutust, tehes seda põhjaliku riski- ja ohuhindamise alusel. Selliste stressitestide teostamist soovib Euroopa Liit näha kogu maailmas.

Tippkohtumisel informeeris peaminister Andrus Ansip oma kolleege ka seitsme Eesti jalgratturi röövimisest Liibanonis. Ansip tänas kõiki neid, kes on Eestit aidanud ja panustanud kadunud ratturite otsinguisse. Eraldi vestles ta sel teemal veel Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni, Suurbritannia peaministri David Cameroni ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. March 2011, 17:03
Otsi:

Ava täpsem otsing