Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sees olija ostab
"Ekspress Grupi õiglane väärtus on oluliselt kõrgem tema turuväärtusest börsil. Ka paljude analüütikute arvates on aktsia sihthind kõrgemal praegusest turuväärtusest," põhjendas aktsiaostu Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin, kelle osalusega Griffen Invest OÜ omandas 12. mail 14 000 ja 20. mail 4667 Ekspress Grupi aktsiat.
Kobin andis enda sõnul portfellihaldurile korralduse teatud sihthinnaga aktsiaid osta ja nii haldur ka tegi. Neil päevadel oli aktsia hind sihthinnast madalam, sõnas ta.
Ka Viisnurk ASi nõukogu liige Heiti Riisberg ostis 25. mail talle kuuluva ettevõtte OÜ Vilgan Konsultatsioonid kaudu 25 000 Viisnurga aktsiat. Samal päeval teatas ettevõte 4 miljoni eurose Püssi vabriku ostust.
Viisnurgal tekkis potentsiaal arenguks. "Lühidalt oleks põhjendus see, et ma usun ettevõttesse," rääkis Riisberg. "Minu arvates on ettevõttel väga hea juhtkond eesotsas Andres Kivistikuga. Seoses sellega, et ettevõte on suutnud pärast Püssi tehase omandamist ka oma tulevikuväljavaateid parandada, usun, et praeguse aktsiahinnaga on seal ilmselgelt väga palju potentsiaali."
Samas möönis Riisberg, et ei sooritanud ostu peamiselt Püssi vabriku tõttu. "Minu hinnangul on Viisnurk üks kõige allahinnatumaid ettevõtteid Tallinna börsil juba ilma Püssi vabrikuta. Püssi vabrik annab sellele lihtsalt täiendavat olulist potentsiaali veel areneda," selgitas ta.
Kui seni oli näiteks kiudplaatide tootmisel lagi ees ja esimeses kvartalis käis tootmine 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel ning ei suudetud nõudlust rahuldada, siis Püssi vabrik annab meile võimaluse lisanõudlust tulevikus rahuldada, lisas Riisberg.
Turu ülereageerimine muutis hinna soodsaks. Finantsinspektsiooni andmetel ostis mai keskpaigas Premia Foods ASi nõukogu liige Erik Haavamäe talle kuuluva ettevõtte Kamakamaka OÜ kaudu 3000 Premia Foodsi aktsiat.
Haavamäe kinnitusel andis ostuks tõuke usk ettevõttesse ja piisavalt atraktiivne hind. "Arvestades küllaltki pikaajalist finantssektori kogemust, on turgudel tavaliselt painduvus uudiste peale üle reageerida. Kui uudised avalikustatakse, siis tihtipeale pärast seda tekib mingi likviidsus, ja tundus, et ka turud reageerisid minu hinnangul liiga negatiivselt," rääkis ta, vihjates Premia Foodsi esimese kvartali tulemustele.
Üks põhjus on Haavamäe arvates ka see, et keeluperioodi all olevad inimesed teatud ajal aktsiaid juurde osta ei saa. "Meil spekuleerimise eesmärgil küll keegi ei osta," kinnitas ta ja lisas, et kui võimalus, vabad vahendid ning usk ettevõttesse olemas, siis miks mitte seda teha.
Kasutas võimalust. Premia Foods ASi juhatuse liikmest turundusdirektor Katre Kõvask kasutas enda sõnul ära harva võimalust aktsiaid omandada. "Kui ettevõtte juhtkonnas oled ja seotud isikute ringi kuulud, siis tekib mõni üksik kord aastas, kui on võimalik aktsiaid osta. Eks see sellise pikaajalise investeeringuna ostetud sai, et tasapisi lihtsalt oma osalust suurendada," põhjendas Kõvask, kellele kuuluv Footsteps Management OÜ ostis 25. mail 4000 Premia Foodsi aktsiat.
"Mul oli veidi vabu vahendeid, usun ettevõttesse, ja eks nii ta läheb," ütles Kõvask.
Seda, et börsiemitendiga seotud isikute aktsiatehingud võiksid Eestis olla lisatud börsiteatesse, ettevõtetega seotud inimesed vajalikuks ei pea.
"Iga seotud isiku aktsiatehingute lisamine börsiteadetesse tähendaks, et me peaksime palkama endale PR-osakonna, kes neid börsiteateid kogu aeg toodab. Finantsinspektsiooni kodulehel on kõik see info olemas ja ka majandusajakirjanikud hoiavad sellel silma peal," lausus Kobin.
Avalikustamist peetakse piisavaks. Ka Riisbergi hinnangul on praegune süsteem täiesti adekvaatne, sest finantsinspektsiooni lehel on kõik andmed ühe klikiga väljavõetavad. "Kui need tehingud lisada kõik börsiteadetesse, siis muutuks see info seal liiga koormavaks. Iga insaideriga seotud tehing ei oma ettevõtte seisukohalt väga suurt tähtsust," selgitas ta.
"Tehingud peavad olema avalikud, nagu need praegu on. Kuid ma ei ole kindel, et need peaksid olema samas kohas, kus kvartaliaruanded," sõnas Riisberg.
Kõvaski hinnangul ei ole emitent ehk isegi päris õige isik teateid aktsiatehingutest tegema, kuna need on tema arvates subjektiivse alatooniga.
Väikeinvestor Mikk Talpsepp on aga teistsugusel seisukohal. "USAs jooksevad need (insaiderite tehingud - toim) erinevate uudisepakkujate kaudu kaudselt ikkagi silme eest läbi. Eestis võiksid need samuti olla börsiuudistes sees, see annaks parema ülevaate ja suurendaks läbipaistvust," arvas investor.
Kui insaiderid ostavad aktsiaid, siis on see kindlasti positiivne märk, sest järelikult võiksid ettevõtte tulemused minna paremaks. Eks see mõjutab pigem ostma, kuna insaideritel on ju ettevõttest alati parem ülevaade kui ülejäänud aktsionäridel.
Üldiselt ma ei jälgi finantsinspektsiooni veebilehelt andmeid, kes on aktsiatehinguid teinud. Vahel, sest eks see on oluline, kui suuraktsionärid müüvad. Siis ei taha ka ise aktsiaid osta, järelikult on midagi mäda. Tavaliselt märkangi rohkem müügi poole pealt. Kui silma hakkab, siis mõjutab info ostu poole pealt ka.
Börsile tullakse tavaliselt suhteliselt suure insaiderite osalusega. Börsiloleku ajal on pigem insaiderid müügi poole peal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.