Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sees olija ostab

    "Ekspress Grupi õiglane väärtus on oluliselt kõrgem tema turuväärtusest börsil. Ka paljude analüütikute arvates on aktsia sihthind kõrgemal praegusest turuväärtusest," põhjendas aktsiaostu Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin, kelle osalusega Griffen Invest OÜ omandas 12. mail 14 000 ja 20. mail 4667 Ekspress Grupi aktsiat.
    Kobin andis enda sõnul portfellihaldurile korralduse teatud sihthinnaga aktsiaid osta ja nii haldur ka tegi. Neil päevadel oli aktsia hind sihthinnast madalam, sõnas ta.
    Ka Viisnurk ASi nõukogu liige Heiti Riisberg ostis 25. mail talle kuuluva ettevõtte OÜ Vilgan Konsultatsioonid kaudu 25 000 Viisnurga aktsiat. Samal päeval teatas ettevõte 4 miljoni eurose Püssi vabriku ostust.
    Viisnurgal tekkis potentsiaal arenguks. "Lühidalt oleks põhjendus see, et ma usun ettevõttesse," rääkis Riisberg. "Minu arvates on ettevõttel väga hea juhtkond eesotsas Andres Kivistikuga. Seoses sellega, et ettevõte on suutnud pärast Püssi tehase omandamist ka oma tulevikuväljavaateid parandada, usun, et praeguse aktsiahinnaga on seal ilmselgelt väga palju potentsiaali."
    Samas möönis Riisberg, et ei sooritanud ostu peamiselt Püssi vabriku tõttu. "Minu hinnangul on Viisnurk üks kõige allahinnatumaid ettevõtteid Tallinna börsil juba ilma Püssi vabrikuta. Püssi vabrik annab sellele lihtsalt täiendavat olulist potentsiaali veel areneda," selgitas ta.
    Kui seni oli näiteks kiudplaatide tootmisel lagi ees ja esimeses kvartalis käis tootmine 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel ning ei suudetud nõudlust rahuldada, siis Püssi vabrik annab meile võimaluse lisanõudlust tulevikus rahuldada, lisas Riisberg.
    Turu ülereageerimine muutis hinna soodsaks. Finantsinspektsiooni andmetel ostis mai keskpaigas Premia Foods ASi nõukogu liige Erik Haavamäe talle kuuluva ettevõtte Kamakamaka OÜ kaudu 3000 Premia Foodsi aktsiat.
    Haavamäe kinnitusel andis ostuks tõuke usk ettevõttesse ja piisavalt atraktiivne hind. "Arvestades küllaltki pikaajalist finantssektori kogemust, on turgudel tavaliselt painduvus uudiste peale üle reageerida. Kui uudised avalikustatakse, siis tihtipeale pärast seda tekib mingi likviidsus, ja tundus, et ka turud reageerisid minu hinnangul liiga negatiivselt," rääkis ta, vihjates Premia Foodsi esimese kvartali tulemustele.
    Üks põhjus on Haavamäe arvates ka see, et keeluperioodi all olevad inimesed teatud ajal aktsiaid juurde osta ei saa. "Meil spekuleerimise eesmärgil küll keegi ei osta," kinnitas ta ja lisas, et kui võimalus, vabad vahendid ning usk ettevõttesse olemas, siis miks mitte seda teha.
    Kasutas võimalust. Premia Foods ASi juhatuse liikmest turundusdirektor Katre Kõvask kasutas enda sõnul ära harva võimalust aktsiaid omandada. "Kui ettevõtte juhtkonnas oled ja seotud isikute ringi kuulud, siis tekib mõni üksik kord aastas, kui on võimalik aktsiaid osta. Eks see sellise pikaajalise investeeringuna ostetud sai, et tasapisi lihtsalt oma osalust suurendada," põhjendas Kõvask, kellele kuuluv Footsteps Management OÜ ostis 25. mail 4000 Premia Foodsi aktsiat.
    "Mul oli veidi vabu vahendeid, usun ettevõttesse, ja eks nii ta läheb," ütles Kõvask.
    Seda, et börsiemitendiga seotud isikute aktsiatehingud võiksid Eestis olla lisatud börsiteatesse, ettevõtetega seotud inimesed vajalikuks ei pea.
    "Iga seotud isiku aktsiatehingute lisamine börsiteadetesse tähendaks, et me peaksime palkama endale PR-osakonna, kes neid börsiteateid kogu aeg toodab. Finantsinspektsiooni kodulehel on kõik see info olemas ja ka majandusajakirjanikud hoiavad sellel silma peal," lausus Kobin.
    Avalikustamist peetakse piisavaks. Ka Riisbergi hinnangul on praegune süsteem täiesti adekvaatne, sest finantsinspektsiooni lehel on kõik andmed ühe klikiga väljavõetavad. "Kui need tehingud lisada kõik börsiteadetesse, siis muutuks see info seal liiga koormavaks. Iga insaideriga seotud tehing ei oma ettevõtte seisukohalt väga suurt tähtsust," selgitas ta.
    "Tehingud peavad olema avalikud, nagu need praegu on. Kuid ma ei ole kindel, et need peaksid olema samas kohas, kus kvartaliaruanded," sõnas Riisberg.
    Kõvaski hinnangul ei ole emitent ehk isegi päris õige isik teateid aktsiatehingutest tegema, kuna need on tema arvates subjektiivse alatooniga.
    Väikeinvestor Mikk Talpsepp on aga teistsugusel seisukohal. "USAs jooksevad need (insaiderite tehingud - toim) erinevate uudisepakkujate kaudu kaudselt ikkagi silme eest läbi. Eestis võiksid need samuti olla börsiuudistes sees, see annaks parema ülevaate ja suurendaks läbipaistvust," arvas investor.
    Kui insaiderid ostavad aktsiaid, siis on see kindlasti positiivne märk, sest järelikult võiksid ettevõtte tulemused minna paremaks. Eks see mõjutab pigem ostma, kuna insaideritel on ju ettevõttest alati parem ülevaade kui ülejäänud aktsionäridel.
    Üldiselt ma ei jälgi finantsinspektsiooni veebilehelt andmeid, kes on aktsiatehinguid teinud. Vahel, sest eks see on oluline, kui suuraktsionärid müüvad. Siis ei taha ka ise aktsiaid osta, järelikult on midagi mäda. Tavaliselt märkangi rohkem müügi poole pealt. Kui silma hakkab, siis mõjutab info ostu poole pealt ka.
    Börsile tullakse tavaliselt suhteliselt suure insaiderite osalusega. Börsiloleku ajal on pigem insaiderid müügi poole peal.
  • Hetkel kuum
Lauri Läänemets: tööandjad, miks pärast kokkulepet rusikas taskus käia
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
USA finantsist: ei tea, mida te sööte, aga Eesti suudab genereerida väikeseid Steve Jobse
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.