"Kreekat ei saa välja heita"

Kas aga tänaseks on piisavalt tehtud, et „päästepaati“ ennast ehk rahaliitu kindlustada?

Kindlasti tuleb Philippe Moreau Desfarges’i arvates lahendus leida osade euroala riikide talumatule võlaprobleemile. Ilmselgelt vajavad restruktureerimist Kreeka võlad, ent mitte ainult Kreeka. Samuti tuleb edaspidi edasi liikuda tihedama föderatsiooni suunas. Äripäeva küsimusele, mida see täpsemalt tähendaks, vastas Moreau Desfarges, et lisaks võlaprobleemi ühisele lahendamisele tuleks USA Föderaalreservi eeskujul reformida Euroopa Keskpank, et see hinnastabiilsusele lisaks pööraks enam tähelepanu ka majanduskasvule, ning suurendada ELi eelarvet praeguselt ühelt protsendilt 4-5%-le ELi sisemajanduse kogutoodangust.

„Optimaalse rahaliidu jaoks on meil vaja ühist valuutat, kapitali, kaupade ja inimeste tõeliselt vaba liikumist ning solidaarsusmehhanisme,“ ütles Philippe Moreau Desfarges.

Ning muutumist suhtumises – mitte üksi kreeklaste, vaid ka sakslaste suhtumises, milles Philippe Moreau Desfarges’i hinnangul on praegu omajagu silmakirjalikkust.

Philippe Moreau Desfarges’i sõnul on Euroopas praegu mitu kriisi korraga – majanduslik, poliitiline ja moraalne. Ning tagasi kipub tulema ka vanaaegne klassivõitlus jõukate ja vaeste vahel.

Suurimateks väljakutseteks Euroopa ees näeb Philippe Moreau Desfarges praegu rahaliidu probleemide kõrval Euroopa vananemist, mis on senised sotsiaalsed mudelid muutnud paljudes riikides jätkusuutmatuks – vaja on uusi lahendusi nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu tasandil. Ning täiesti uus areng on Araabia riikides toimuv, mis nõuab Euroopalt revolutsiooni oma senises läbikäimises nende riikidega, et aidata kaasa nende arengule. „Diktaatorid on kukutatud, uus ajastu on alanud,“ ütles Philippe Moreau Desfarges.

Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium